Linna parklaunistus läheb palju maksma

Riia 16 krunt Ekraani kinost üle tänava on tähelepanu köitnud hõreda planguga, mille taga seisab tühi kollane tootmishoone. Linn rentis krundi, et rajada sinna parkla. Foto: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus püüab üles öelda 2006. aastal sõlmitud rendilepingu, mis pidanuks sillutama teed Ekraani kino juurde parkla rajamiseks, aga on tähendanud üksnes kohustust maksta maamaksu ja lammutada vana tootmishoone.

Tartu linn on selle krundi eest tasunud igal aastal umbes tuhat eurot maamaksu, ütles linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool. Makstud on alates 2007. aastast ja maksta tuleb ka sel aastal. Parklat aga pole.

Lugu on habemega. Lepingu sõlmisid Tartu linnavalitsus ja aktsiaselts MTP-Kühn augustis 2006, lepingu tähtaeg on käesoleva aasta lõpp. Linna kohustus oli lammutada krundil asuv majavare ja ehitada ajutine parkla.

Masu nullis plaanid

Paraku selgus 2007. aastal tellitud parkla rajamise projekti koostamisel, et rajatava parkla sademevee kanaliseerimise eelduseks on Vanemuise tänava sajuveeväljalasuni ulatuva torustiku rajamine. Samal aastal ei olnud selleks eelarves raha, siis aga tuli masu ja linn loobus parkla rajamisest.

Tartu linn tegi 2011. aasta jõulude eel ettepaneku lõpetada rendileping enne tähtaja lõppu, kuid vastuses juhtis krundiomanik tähelepanu, et linnavalitsusel on täitmata amortiseerunud tootmishoone lammutamise lubadus ja krunt on korrastamata.

Praeguses olukorras nimetab linnavõim isegi heaks lahenduseks, et erafirma on loobunud küsimast leppetrahvi, mis omal ajal kirjutati ennetähtaegse ülesütlemise puhuks lepingusse linna ettepanekul ja mille suurus on 20 000 krooni ehk 1278 eurot.

Pool selgitas, et linn lasi omal ajal, kui tollase abilinnapea Aksel Kivi eestvõttel leping sõlmiti, kirjutada leppetrahvi oma huvide kaitseks, sest kui eraettevõte peaks tahtma lepingut kiiremini lõpetada, ei saa ju parklast asfalti kaasa võtta.

Andres Pool nentis aga, et lammutamise ja krundi korrastamise kohustusest linn ei pääse ja eraettevõtjale ei saa ka kuidagi pahane olla.

Kohustus tuleb täita

«Natuke omanik survestab, aga linn ei ole seni maksnud ka rohkem kui maamaksu. Omanik ei küsinud renti rendi mõttes. Rendiks oligi lammutus ja parkla rajamine,» lausus Pool.

Lammutamine on linnavarade osakonna korraldada, osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ütles, et hange selleks on plaanis korraldada aprillis. Linnale läheb lammutamine maksma eeldatavalt alla 25 000 euro, Kasarmu tänava lammutustööde hinda arvestades loodetavasti isegi alla 20 000 euro. Seal jäi 15 hoonevareme lammutamise kulu 85 000 euro kanti.

«Praegu on lammutusjäätmed, nii vanametall kui saadav killustik, väärtuslik tooraine,» rääkis Jürgenson.

Lammutamine ja krundi heakorrastamine on plaanitud aprilli teise poolde ja maikuusse.

Riia 16 vareme lammutamiseks proovis linn raha küsida keskkonnainvesteeringute keskuselt, ent jäi pika ninaga, sest eelistatud on omavalitsuse maadel tehtavad tööd, siin oleks töömaa olnud erakrunt.

Pool märkis, et sellest vanast lepingust pole linn mingit kasu saanud. «Oleks sinna parkla tulnud, oleks olnud linnavalitsus võitja, aga parklat ei tulnud ja tuli selline rumal olukord,» tunnistas ta.