Talv lasi hästi hüdroelektrit teha

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tõrve hüdroelektrijaam Pedja jõel.

FOTO: Martin Pau

Sajurohke sügis ning peaaegu olematu keltsakiht on jätnud jõgedesse talve lõpukski piisavalt vett ning hüdroelektrijaamad saavad töötada vähemalt 50-protsendise, mõnel juhul isegi 75-protsendise võimsusega.

Eelmisel aastal suutis Leevaku, Saesaare ja Põlva hüdroelektrijaama omanikfirma Generaator toota ja võrku müüa rekordilise hulga, 2,3 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis ületas 2011. aasta koguse enam kui kolmandiku võrra.

Suurel määral tulenes aastate erinevus sellest, et Võhandu jõel paiknev Leevaku elektrijaam töötas uute seadmete paigaldamise tõttu vaid osakoormusega. Generaatori juhataja Jan Niilo sõnul oli oma osa elektritoodangu paisumises ka keskmisest vihmasemal suvel ja sügisel. Suvitajaid sajud kurvastasid, elektritootjaid rõõmustasid.

Ühtlus on soodne

«See talv on umbes samaväärne kui eelmine, mis oli ka võrdlemisi pehme,» kõneles Niilo. «Võib öelda, et kaks viimast talve on olnud elektri tootmiseks väga head.»

Niilo sõnul on hüdroelektrijaamale parim veeseisu maksimaalne ühtlus. Nagu võib elektrijaama seisma sundida suur põud, võib seda teha ka kevadine tulvavesi.

Näiteks 2010. aasta kevadel tõusis Leevaku elektrijaama paisu all vesi nii kõrgele, et alumise ja ülemise nivoo vahe vähenes kolmelt meetrilt ühele. Jaam tuli seisata kaheks nädalaks vee alanemiseni.

Mis puudutab minimaalseid veetasemeid, siis uued turbiinid on nii hästi reguleeritavad, et vee vähesuse tõttu ei pea jaama seisma jätma, küll võib selle võimsus mitu korda väheneda, selgitas Niilo.

Saesaare hüdroelektrijaama maksimaalne võimsus on 194 ja Leevaku jaama võimsus 185 kilovatti. Praegu töötavad jaamad võimsusega vastavalt 130 ja 140 kilovatti. Lisaks on Generaatoril Põlva paisjärvel väike, 21-kilovatine hüdroelektrijaam.

Generaator müüb oma elektri juba teist aastat Nordic Power Managemendi vahendusel.

Jõgevamaal Põltsamaa jõel paikneva Kamari hüdroelektrijaama omanik Leo Kohv ütles, et 500-kilovatise tippvõimsusega jaam töötab praegu umbes poole võimsusega, kuid talve kohta on see isegi hea näitaja.

Jaanuaris tootis kolme gigavatt-tunnise aastatoodanguga jaam üle 200 000 kilovatt-tunni elektrienergiat, veebruaris peaaegu 200 000 kWh.

«Võrdlust eelmise talvega ma polegi teinud, aga ka eelmisel aastal oli suhteliselt soodne talv,» nentis Kohv.

Sisuliselt annab Kamari jaam praegu aasta keskmisele tasemele vastavat toodangut. Tippvõimsuse saavutab elektrijaam vaid mõneks nädalaks aastas, sügiseste ja kevadiste veetaseme pöördeliste muutumiste ajal Põltsamaa jões.

Puurmani vallas Tõrvel Pedja jõe vee jõudu elektriks muundava Tõrve Elektri osaühingu juhatuse liige Tõnis Kraav kinnitas, et elektritootjaile on vee seis tõesti soodne. 60-kilovatise maksimumvõimsusega jaama hetkevõimsust ei osanud ta nimetada.

Aastas toodab Tõrve jaam 300 000 – 400 000 kWh elektrienergiat. Praegu ostab kogu elektri Latvenergo järeltulija Elektrum.

Elva jõel Tõravere vesiveskis paiknev 15-kilovatine elektrigeneraator töötab praegu 10-kilovatise võimsusega. Veski omanik Kalev Oras nentis, et veepuuduse üle sel talvel kurta ei saa, nagu ei saanud ka eelmisel talvel.

«Üldse paistavad looduse muutumise tsüklis olevat veerohked ajad,» lausus Oras.

Tasuv ka toetuseta

Mullu elektrimüügiga teenitud kasumeid ei soostu hüdroelektri tootjad avaldama. Käibest võib aimu saada põhivõrguettevõtte Elering makstava taastuvenergia tasu järgi.

Elektrituruseaduse järgi on taastuvenergia tasu 53,7 eurot megavatt-tunni kohta. Näiteks Tõrve jaama puhul ületas mullune taastuvenergia tasu aasta peale kokku 22 000 eurot. Tänavu jaanuaris sai Tõrve Elekter Eleringilt ligi 2000 eurot taastuvenergia tasu.

Generaatori tasu kolme jaama toodetud elektri eest jäi tänavu jaanuaris pisut alla 7000 euro, eelmise aasta taastuvenergia tasu ületas Generaatoril 122 000 eurot. Tootjate kinnitusel annab taastuvenergia tasu laias laastus poole käibest.

Kamari jaama omanik Leo Kohv sai mullu üle 150 000 euro taastuvenergia tasu. Selle aasta algusest Elering talle enam tasu ei maksa, sest Kamari seadmete toetuse periood sai läbi.

Leo Kohvi kinnitusel tasub aga vähemalt esialgu hoida hüdroelektrijaama töös ka ilma toetuseta.

Tagasi üles