/nginx/o/2013/03/12/1634810t1h491a.jpg)
Rahvaluule uurimine ja kogumine on paeluv töö, kuigi eemalseisjale võib tunduda hoopis teisiti. Sellel alal on löönud lõkkele kirglikke vaidlusi ja isegi tülisid.
Rahvaluule kogumine tõi tüli majja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühest sellisest ägedaks kujunenud suhtlusest folkloori talletamisel kirjutab äsja ilmunud artiklikogus «Regilaulu müüdid ja ideoloogiad» Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi töötaja Andreas Kalkun.
Tema artikkel «Kellele kuulub seto pärimus? Samuel Sommeri rahvaluulekogu loost ja retseptsioonist» annab 72 leheküljel peaaegu sajale allikaviitele tuginedes ülevaate Setumaal Piirimaade Seltsis tegutsenud mehest.
Samuel Sommeri pahameel folklorist Oskar Looritsa kriitika tõttu Piirimaade Seltsi aadressil põhjustas nii suure tüli, et Sommer lõpetas 1930. aastate keskel koostöö rahvaluulearhiiviga ega deponeerinud oma kogutud materjale enam sinna. Nii saabusid tema rahvaluulekogu viimased 300 vihikut Tartusse arhiivi alles pärast tema surma.
Kaheksa artikliga kogumik «Regilaulu müüdid ja ideoloogiad», mis on Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste 29. väljaanne, tuleb esitlusele aktusel kirjandusmuuseumi saalis emakeelepäeval, 14. märtsil kell 14. (TPM)
Raamat
«Regilaulu müüdid ja ideoloogiad», toimetanud Mari Sarv, Tartu 2012, 354 lk.