Libeduseohvrid lebavad haiglas

Supilinnas läikis reedel Herne 43 maja ees olev kõnnitee nagu liuväli. Kahjuks polnud see ainus koht: sel päeval Tartus väikse tiiru teinud fotograaf leidis libedaid kõnniteid igast linnajaost. Karlovas Salme tänaval kõndisid inimesed sõiduteel, sest ülilibedad või rookimata lumega kõnniteed olid veel ohtlikumad. Foto: Margus Ansu

Jalakäijatele on Tartu paljud kõnniteed neljapäevast saadik kui liuväljad. Iroonia on selles, et libedus andis nädalavahetusel kõvasti tööd arstidele, mitte aga kõnniteede hooldajatele, kelle karistamine on kukkuja, mitte linnavalitsuse asi.

«Kukkumisi oli äärmiselt palju, traumapunkti töötajatel olid käed-jalad tööd täis,» iseloomustas Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) traumapunkti nädalavahetust kliinikumi kõneisik Kristi Tael.

Tavaliselt käib EMOs päevas abi otsimas ligi 130 patsienti, kellest 58–65 (45–50 protsenti) on traumadega pöördujad. Reedel käis ainult kukkumise pärast traumapunktis 78 patsienti, neist kaks olid nii rängalt viga saanud, et vajasid haiglaravi. Laupäeval pöördus traumapunkti lausa 96 kukkunut ja neist 14 vajas haiglaravi. Pühapäev oli juba tavapärane, siis oli pöördujaid 55. «Ilm oli ilus ja teed-tänavad libedad, nii need õnnetused tulid,» märkis Kristi Tael.

Ta täpsustas, et kõik kukkumised ei olnud libedusest tingitud, inimesed kukkusid ka sportides, kuid suure koormuse pärast ei olnud traumapunkti arstidel mahti kukkumisohvrite üksikasjalikku statistikat esitada. Patsientide seas oli igas vanuses mehi ja naisi.

Meeldetuletus ja hoiatus

Paljud kõnniteed läikisid ka eile hommikul kui klaas, näiteks Kivi tänaval oli vaid ühe maja juurde liiva pandud. Hooldamata kõnnitee eest võib kinnistuomanikku trahvida 12–1200 euroga. Kas menetlusosakond korjab praegu linnakassasse raha maast üles ja trahvib neid sadu kinnistuomanikke, kes on oma hoole all oleva kõnnitee ohtlikult hooletusse jätnud?

Kaugel sellest. «Oleme sel aastal piirdunud hoiatuste ja meeldetuletustega, trahve oleme teinud ehk paar,» vastas Tartu linnavalitsuse linnakantselei menetlusosakonna juhataja Imbi Kivi.

Ka neil viimastel väga libedatel päevadel on menetlusosakonna kaks töötajat koos abilisega piirdunud kõnnitee libedustõrjeta jätnud kinnistuomanikega rääkimisega ning neile hoiatuskirjade jätmisega.

«Kui juba kinnistuomanikuga räägime, siis on tema trahvimine mõttetu,» märkis Imbi Kivi. «Praegu on ilmastikuolud väga rasked, öösel külmetab ja päeval sulatab, liiv kaob kiiresti ära. Ei saa öelda, et kõnniteesid ei hooldata. Nende korrashoid on keeruline ja kinnistuomanikud ikka püüavad.»

Tuleb ise korda luua

«Tartus on kokku lepitud, et trahv on äärmuslik, mitte ennetav abinõu,» selgitas Tartu linnapea Urmas Kruuse. «Kinnistuomanikud peavad endale aru andma, et nad riskivad, kui jätavad oma kohuse täitmata, sest nende süül kannatada saanud inimene võib kahjunõude nende vastu pöörata.»

Linnapea lisas, et ilmastikuolud on praegu keerulised, kuid see ei vabanda libedaid kõnniteid. «Pühapäeval käisin Kar­lovas, seal oli Raua ja Teguri tänaval osa majaesiseid hoolsalt liivatatud, osa mitte,» rääkis ta. «Ega see trahv ka alati aita, mõnel inimesel pole raha, et seda ära maksta. Nii polegi me trahvimist primaarseks pidanud.»

Kui mõelda viimaste päevade libedusele, siis ehk ikka peaks trahvimist primaarseks pidama, või ei saa linnavalitsus kohalike valimiste aastal kurssi muuta? «Küsimus pole valimistes, vaid teeseaduses, kus trahvimine pole primaarne,» vastas Urmas Kruuse.

Ta kordas, et libedal tänaval kukkunud inimene võib kohtu kaudu nõuda hoolimatult kinnistuomanikult tervisekahjustuse hüvitist. «Aeg-ajalt tuleb inimestel ikka oma õiguste eest seista,» ütles linnapea.

Traumapunktis

• Reedel, 8. märtsil otsis kukkumise pärast traumapunktist abi 78 patsienti, neist kaks vajas haiglaravi.

• Laupäeval, 9. märtsil käis traumapunktis kukkumise pärast 96 inimest, kellest 14 vajas haiglaravi.

• Pühapäeval, 10. märtsil vajas kukkumise pärast abi 55 inimest.

Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum