Tosina aasta eest manalateele läinud mehele avati täna mälestustahvel TÜ õppehoones Ülikooli 17, mida tudengite hulgas Paabeliks kutsutakse. Iseäranis sobilik koht Montanelli mälestamiseks, kuivõrd mees kirjutas oma memuaarides, et eestlastega oli väga lihtne kõnelda, sest nad rääkisid väga paljusid keeli, sest üheksa pimeda ja lumise talvekuu jooksul pole muud teha kui võõrkeeli õppida.
Indro Montanelli ajakirjanikuteed võiks võrrelda tänapäeval tuntud Ida-Euroopa ja Venemaa poliitikaelu kajastava Edward Lucasega. Montanelli ei kartnud kritiseerida maailmasõdade vahelisel ajal võimu kogunud äärmuslikke režiime ning poliitilisi sõjamänge Euroopas.
Itaaliast välja saatmise põhjuseks oligi artikkel, milles ta paljastas Mussolini vägede osalemise Hispaania kodusõjas. Vabakutselise ajakirjanikuna kajastas ta teisigi konflikte Euroopas – sõda Abessiinias, Saksamaa tungimist Poola, Baltiriikide annekteerimist, Talvesõda ja Karjala okupeerimist.
Oma tugevalt Eestit ja Soomet toetava hoiaku tõttu polnud ta soositud kodumaal ega Saksamaal. Nõukogude Liit saatis ta aga sootuks välja kui välismaalase. Hiljam käis ta Eestis välisajakirjanikuna ning kajastas eestlaste elu-olu Saksa ja Vene okupatsiooni vahetumise aegadel.
Itaallasele meeldis viis, kuidas eestlased hääldasid tema kodumaa nime rõhutades Itaalia pikka a-vokaali. Montanelli leidis, et see teeb Itaalia suuremaks, kui see on – selliseks nagu see võiks olla 50 aastat hiljem.
Ei tea, mida Montanelli tänase Itaalia suurusest arvaks, kuid Itaalia peab temast väga lugu. Eilse tahvliavamise puhul oli mehe kodulinnast Fuchecchiost kohale sõitnud linnapea Claudio Toni. Koos suursaatkonna, haridusministeeriumi ja ülikooli esindajatega sai tahvel pidulikult avatud.
* Sündis Toscanas, Fucecchio linnakeses 22. aprillil 1909 ja suri Milaanos 22. juulil 2001.
*Töötas Tartu Ülikoolis itaalia keele ja kirjanduse lektorina.
*Hiljem Tallinnas kultuuriinstituudi juures.
*On kirjanik Jaan Kaplinski ristiisa.
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
