/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2013/03/10/1629614t1h362a.jpg)
Alen Veziko on valmis saanud oma kolmanda plaadi laule. Need on kui vesi romantilise hingega inimeste veskile või punavein nende pokaali.
Muusikavein voolab romantikute pokaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Romantikute hulka kuulub noor tartlasest laulu- ja pillimees isegi. Enamasti tema enda loodud viisid ja sõnad räägivad armastusest ja igatsusest või nende tunnete nappimisest.
Värske CD «Ei ole öeldud tuulde» kajastab mõraseid partnerlussuhteid tunduvalt vähem kui Alen Veziko esimene, aastal 2009 ilmunud CD «Klaasist maja». Ja see on meeldiv. (Siin jääb võrdlemata tema teine, mullu üllitatud plaat, sest see ei ole allakirjutanu kõrvu seni jõudnud.)
Meeldiv on kuulata uusimat plaati ka seepärast, et sellele lisab värvi neli laulu, mis erinevalt ülejäänud üheksast ei ole Alen Veziko enda kirjutatud. Selline on näiteks plaadi esimene lugu, Jaan Söödi ja Üllar Saaremäe «Vala veini».
Vaheldust noore laulumehe romantilisele vibrato’le lisavad temaga duetis sobiva häälega naissolistid Luisa Värk ja Rosanna Lints ning taustalauljad. Laulude instrumentaalne saade ja helitehniline jäädvustus on laitmatu, eriti mõnusalt kõlavad ansamblis Laur Joametsa kitarrid ja Villu Laiapea akordion.
Tartus on plaadi esitluskontsert 12. märtsil kell 19 Athena keskuses.
Plaat
Alen Veziko,
«Ei ole öeldud tuulde»,
13 laulu, 2013.