Rüütli tänav pungitab ja lainetab

Sillutiskividest vaohari Abakhani ees. Foto: Margus Ansu

Omaaegne linnapea Laine Jänes muretses kunagi, et Rüütli tänava sillutise vahele jäävad peened kontsad kinni, kuid tänavu kevadel leiab isegi täistallaga jalats Rüütli tänavas muhke ja lohke, mis panevad koperdama, kui lausa ninuli ei lennuta.

Tuntavaid ebatasasusi on Raekoja platsist Laia tänavani välja. Neid on nii Poole Kuue kõrtsi juures, Karuplatsi kõrval kui ka Londoni hotelli ja Abakhani kangapoe ees. Aga neid on ka polikliiniku ja Crepi kohviku vahel.

Jaanik kiriku juures on kaotsi läinud vihmaveerenni metallvõre, veel natuke eemal turritab sillutisest välja renn ja selle kõrval süvislamp, mis juba mitu aastat ei tööta, sest linn peab Rüütli tänava valgustite remontimist liiga kalliks.

Lisaks sellele kõigele on mõnes kohas sillutisest välja kerkinud üksikud klinkerkivid ja paari kivi pole enam üldse.

Muhkude tõttu on sillutis veelgi enam kannatada saanud, sest sahkamisel on kive katki lükatud.

Ametnike selgituste järgi võib Rüütli tänava olukorral olla mitu põhjust.

Linnavalitsuse tee-ehituse peaspetsialist Siim Mitt kontrollis üle, et mullu oktoobris olid Rüütli tänava lõigus Küütrist Gildini kaevetööd, kui OÜ Brevell paigaldas OÜ Elektrilevi tellimusel elektrikaablit. See tööala ulatus ka Gildi tänavasse ja ületas Ülikooli-Gildi ristmiku.

Mitt ütles, et töödele kehtib garantii ja kevadel vaadatakse need üle. See tähendab, et kui sillutist tuleb uuesti laduda, lasub töö garantii korras tegemise kohustus tellijal või ehitajal.

Kindlasti ei saa aga ebatasasusi selgitada üksnes kaablitöödega, sest sillutis on korrast ära ka mujal.

Rüütli tänavas sõidavad küll suured kaubaautod, kuid Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et nende kaela ei saa teekatte vajumist ajada, sest teealus on ehitatud korralik.

Haagi sõnul on kõige tõenäolisem ebatasasuste põhjus külmakerked, millele aitab

kaasa asjaolu, et Rüütli tänava aluskiht on ebaühtlane – seal on killustikaluse all müürijäänuseid, seal on ka ajaloolist puitu, seal on soojatorustik. Oma osa mängivad tänavasillutisse laotud puitosad, mis külma ja niiskusega mängivad teisti kui kivisillutis.

Haak nentis, et Rüütli tänava sillutis on varemgi sula ja külma vaheldudes ebatasasemaks muutunud, kuid kevadel maapinna sulades ja tahenedes ise siledamaks vajunud. See käib ka üksikute sillutisest välja kerkinud kivide kohta.

«Täiesti müstiline, üksikuid kive kergitab välja,» märkis Haak.

Kui palju ja kus tuleb sillutist ümber laduda, selgub siis, kui maapind on sulanud. Enne maikuud remonti teha ei saa, ütles Haak.