Tamme gümnaasiumi toetajad avaldasid meelt

Meelt olid avaldamas 1965. aasta vilistlased Aino Miilmets (vasakult), Olev Raju, Siivi Raju ja Ann Kask. Foto: Kristjan Teedema

Tamme kooli senises kohas ning põhikool ja gümnaasium ühes jätkamise toetuseks avaldas laupäeval Raekoja platsil meelt sadakond inimest, peamiselt vilistlased või kooli õpilaste vanemad, õpilasi oli meeleavaldusel vaid mõni.

Plakateid oli kaasa võetud tublisti. «Linnapea, ära lõhu!», «Gümnaasium jäägu Tammelinna!», «Käed eemale TTGst», «Tühistage Tamme MRP», «Ärge lõhkuge kooli!», «Nooruse 9 – kinnisvaraäri?» – need olid mõned sõnumid, mida kokkutulnud tahtsid jagada.

Meeleavaldus oli välja kuulutatud algama keskpäeval, kuid algus viibis veerand tundi, vanad koolikaaslased tundsid sel ajal jällenägemisest rõõmu.

Näiteks Siivi Raju 1965. aasta lennust ütles, et tuli meelt avaldama, sest tahab oma kooli aidata: «Näituse tänavast Tammelinna kolis see kool 1964 rongkäigus üheskoos, aga kui nüüd läheb Nooruse tänavasse ainult koera sabajupp, ei ole see mitte õige asi.»

Tema abikaasa ja ühtlasi klassivend Olev Raju täpsustas, et varem töötas kool majas, kus praegu on ülikooli Iuri­­dicum. Keskerakondlasest linnavolinik Raju on pikalt võidelnud selle vastu, et põhikoolist lahutatav Tamme gümnaasium tahetakse Nooruse 9 majja üle viia.

Sellest lennust oli veelgi osalejaid. Aino Miilmets rääkis, et sealt koolist sai alguse armastus looduse ja geograafia vastu, mida ta läks õppima ülikooli ja seejärel töötas pikalt Matsalu looduskaitsealal.

«Minule hakkab see praegune hariduspoliitika nii vastu,» ütles Miilmets. «Ma saan aru, et maakoolides ei jagu gümnasiste, neid tuleb ühendada. Aga linna koolid, kus on nii palju õpilasi, hakata neid praegu lammutama, viia põhikooli- ja gümnaasiumiklassid lahku – minu meelest on see väär ja head see ei tee.»

Veel üks selle lennu vilistlane, Ann Kask, sõnas, et hea lahendus oleks see, kui kool jätkaks vanaviisi.

Poliitikud platsis

Mitmel korral ajaleheveergudel ja ka nüüdsel meeleavaldusel Tamme gümnaasiumi lahutamise vastu sõna võtnud lapsevanem Alari Avamägi ei leidnud, et pärast otsuste lange­­tamist on hilja meelt avaldada.

«Otsused on tehtud, kuid tark otsustaja võib otsuseid ka muuta, kui selleks on põhjendus ja võimalus,» lausus ta. «Praegu on põhjendus see, et Tamme gümnaasium säiliks tervikkoolina praeguses asukohas, seal oleks ruumi vajalikuks laienduseks. Oleks võimalik EASi meetme kaudu ehitada ka olemaolevale kinnistule.»

Vahepeal meelitas Tamme kooli eest peetava võitluse eesliinil olev professor Raik-Hiio Mikelsaar oma kõne lõpuks rahva kaasa ütlema «Kas siis selle maa kool mõistuse tuules ei või hariduse taevasse tõusta».

Platsil oli mitmeid Keskerakonna munitsipaalpoliitikuid. Plakatit «Ansip, kaitse oma kooli!» hoidis linnavolinik Silver Kuusik, kes ise on Reiniku gümnaasiumi vilistlane.

Ta põhjendas osalemist sellega, et linnavolinikuna peab ta kaitsma linnainimeste huve.

Aga platsil oli ka IRLi inimesi, teiste hulgas oli näha abilinnapea Jüri Kõret, kes on Tamme kooli vilistlane.

«Siin platsil saab kuulda seinast seina arvamusi Tartu ja Eesti hariduselu kohta, seda on oluline teada,» sõnas ta.

Kõre ütles, et Tamme gümnaasiumi tulevikku tuleks vaadata suuremas pildis. Nimelt, et kui Tartu hariduskorralduses hakkab domineerima puhas gümnaasium ja seal hakkab konkureerima üks täistsüklikool, võib see olla kaotaja.

«Siin olen natuke pessimistlik, kas see oleks võrdne konkurent puhastele gümnaasiumidele,» rääkis Kõre. «Tunnistame, et meie praegune ettekujutus hariduskorraldusest nelja-viie aasta pärast on natuke mustvalge ja see muutub kindlasti värvilisemaks. On päris selge, et 9. klassi lõpuks ei ole kõik lapsed jõudnud teha selget valikut, kas minna kutsekooli või gümnaasiumi. Kui Tamme gümnaasium jätkaks ühendkoolina, jääks see selliste järelemõtlemist vajavate inimeste kooliks.»

Aga siis lõi kõnede vahel laulu lahti Mikk Sarv: «Tartu linna targad juhid, Tamme kool jäägu, ärge tapke tammekesta, Tamme kool jäägu.»

Mammutpõhikool

Meeleavalduse üks korraldajaid Väino Peebo leidis, et kooli lõhkujad võiksid ära tõestada, mille poolest on puhtad gümnaasiumid tervikkoolidest paremad. «Lahutamise tulemusena kaovad järjepidevus, juured ja side, mis seob esimesest klassist lõpuni selle kooliga ja linnaosaga. Öeldakse, et juurteta inimesed elavad tulevikuta,» lausus ta.

Peebo ei pidanud õigeks ka Tamme põhikooliosa paisutamist. «Praegu on koos gümnaasiumiga tuhat õpilast, aga kui tehakse juurdeehitis ja gümnaasium ära viiakse, on tuhat põhikoolilast. Põhikoolilapsed peaksid käima kodulähedases koolis, aga kust kohast tuleb Tamme kooli tuhat põhikoolilast, juba praegu veetakse neid sinna üle linna kokku,» arutles ta.

Meeleavaldusele järgnes linnavalitsuse korraldatud arutelukoosolek, kus osales lisaks võõrustajatele umbes 30 haridushuvilist.

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et tema jaoks ei koorunud seal palju uut. Küll jõudis ta arusaamisele, et lahutamise vastu sõdivad pigem vanemad vilistlased ja mõned õpetajad, õpilased ja nooremad vilistlased selles võitluses eriti kaasa ei löö.

Koosolekul lepiti kokku, et järgmine koosolek Tamme gümnaasiumi tuleviku üle peetakse koolis mõne nädala pärast. Raave leidis, et põhimõtteliseks suunamuutuseks ta põhjust ei näe.