On hämmastav, milliseid saastfilme tasuta vaadatavad telekanalid oma vaatajatele pakuvad: plahvatused, taplused, verevalamised, nõmedad tondid ja muud supertegelased. Need siis on nn märulid, seiklusmärulid, hittmärulid, või kuidas neid kõiki ei ristita. Teise kompoti moodustavad n-ö komöödiad, kus enamasti on üks tobedus-magedus teise otsa kuhjatud.
Lugeja kiri: jubedused õhtuses kodus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigluse huvides: Kanal 2 ja TV3 näitavad vahel ka päris häid filme ja lühisarju, aga neid ei leia kaugeltki igast päevast.
Miks selliseid jubedusi üldse ostetakse? Et odavalt saab ja teleka võib ka välja lülitada? Aga kõik ei lülita ja niimoodi kasvabki (areneb) inimkond, kes pakutavaga harjudes nõuab üha rohkem verd ja pauke ning hakkab neid ajapikku ka päriselus normaalseks pidama.