Lugeja kiri: mõnest häirivast pisiasjast presidendi vastuvõtul

, Eesti Maaülikooli emeriit­professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ma ei pea end mingiks moraaliapostliks, samuti ei kavatse kritiseerida vastuvõtul osalenute tualette, kuigi ei pea otstarbekaks eriti silmatorkavate tegumoodide ja värvide kasutamist. Aga eks iga kutsutu tea ise, kuidas riietuda, nii et jäägu see nende endi mureks. Siiski tahan tähelepanu juhtida mõnele häirivale pisiasjale, mida oleks võimalik muuta ilma kogu protseduuri häirimata.

Esiteks – vastuvõtule kutsutu valis kaaslaseks näiteks abikaasa, elukaaslase või mõne muu talle tähtsa ja lugupeetava isiku, kellesse suhtumist tuleks väljendada kogu tegevuse, eriti aga presidendipaaril käe surumise ning sellele eelnevate ja järgnevate sekundite jooksul, mis said ka jäädvustatud ja mida ilmselt veel korduvalt näidatakse.

Presidendipaarile läheneti nendest paremalt poolt, kusjuures saatja võis seejuures olla kutsutu paremal või vasakul käel. Kui saatja oli paremal (ja enamasti see nii oligi), pidi ta kätlemise ajaks mööduma kutsutust selja tagant, mis minu arvates väljendas teatud lugupidamatust tema vastu. Vasakul käel läheneva saatja korral aga kujunes kogu protseduur normaalseks.

Teiseks peaksid kõik kutsutud olema võrdväärsed ning kellelgi pole õigust pikema jutuga teiste aega raisata, veel vähem suudluste või kaisutustega erilist tähelepanu pälvida.

Kolmandaks: eestlastel on iidne komme ruumi sisenedes müts maha võtta, seda ka rahvariietes, mistõttu kaabuga eputamine presidendi ees ei ole sünnis. Muidugi tuleb erandeid teha näiteks religioonidega seotud peakatetele.

Ja ongi esialgu minu tähelepanekutest kõik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles