Mees teab, mis naised õhku tõstab

Mart Enneveer Foto: TPM

Mart Enneveer on hariduselt bioloog, täpsemalt ihtüoloog. Kaladest suuremat huvi on talle aga pakkunud lennundus ning praegu on ta Eesti lennuakadeemia lennundustegevuse ja keskkonnakaitse professor. Naistel on lennunduse ajaloos oma peatükk ja Enneveer tunneb seda hästi.

Enneveer nendib, et tegelikult sobivad naised lenduriteks ja iseäranis lennujuhtideks isegi paremini kui mehed, sest nad alluvad paremini distsipliinile, neis on täpsust ja kohusetunnet. Tal on täpne arvepidamine kõigi Eesti tegevate naispilootide kohta. Meeste kohta muidugi ka.

Esimene Eestist pärit naislendur Ljubov Golantšikova sai piloodipaberid juba enam kui saja aasta eest – oktoobris 1911. Muide esimene Eestist pärit meessoost lendur ei edestanudki teda palju: Pärnus sündinud Theodor Meybaum sai kutsetunnistuse vaid kaheksa kuud varem.

Tartu pilootidest üks tuntuimaid on Ellen Säre, tema oli ainus okupatsiooniajal Eestist Venemaale lennukooli lubatud naine. Kuigi piloodikutsega, töötas ta Viljandi ja Tallinna lennujaamas dispetšerina, tänapäevases mõistes lennujuhina.

Lennujuhid koordineerivad maa peal lennukeid, mis üle lendavad, maanduvad või õhku tõusevad. See tähendab, et pisimgi eksimus, mille tagajärjel näiteks lennukid kokku põrkavad, võib lõppeda sadade inimeste surmaga. Sestap tulevadki Enneveeri mainitud naiste isiksuseomadused iseäranis kasuks. Muuseas, see on üks parimini tasustatud ameteid Eestis. Lennujuhtide keskmine palk on 2800 eurot kuus.  

Ligi kümnendik 150st Eestis töötavast piloodist on naised. Estonian Airi suurima lennuki, 88-kohalise Bombardier CRJ900 kapten ning ühtlasi selle lennukitüübi peapiloot on Kadri Tusis. See tähendab, et talle kuuletuvad ka kõik selle lennukitüübi 16 meessoost kaptenit.

Praegu õpib Eesti lennuakadeemias üheksa tudengineiut, kellest tulevikus saavad samuti lendurid.