Üksinda mehises seltskonnas

Tavaline koolipäev: Kristiina Kärt otsib tähtmootorist boroskoobiga sisemisi mõrasid. Foto: Margus Ansu

Sel ajal, kui teised väikesed tüdrukud mängisid barbidega, jooksis nelja-aastane Kristiina Kärt mööda tuba ringi mudelhelikopteritega. Ta tahtis saada kopteripiloodiks.

Ta sarnaneb kangesti Raja Teelega: heleda tuka all terane pilk ning tal on selgemast selgem, mida elult tahta. Talle pole probleem panna käed külge, et parandada turbiinmootorit või vahetada lennukirehvi.

Topelttõestamine

Pärast gümnaasiumi lõpetamist kulges elu aga teisiti. Lennuakadeemiasse Kärt sisse ei saanud ja ta otsustas selle asemel aastaga kondiitriameti selgeks õppida. Siis aga proovis uuesti lennuakadeemiasse ning õpib nüüd õhusõiduki ehituse ja hoolduse erialal ehk lihtsalt öeldes mehaanikuks.

Peale tema on kursusel veel 16 tudengit – kõik poisid. «Juba sisseastumiskatsetel öeldi, et kuna ma olen naisterahvas, pean ennast kaks korda enam tõestama, ja sellega olen ma praeguseks juba harjunud.»

See ei tähenda, et jõusaalis peaks käima poistega võidu kangi tõstmas, ehkki füüsiline tugevus tuleb sel erialal ainult kasuks. Pigem peab Kärt rohkem tõestama, et tal on sama palju tehnilist taipu kui poistel.

Lennuakadeemia professor Mart Enneveer armastab akadeemia neidusid tögada küsimusega, kas preili ikka jõuab lennukiratast vahetada. Teeme proovi ja küsime Kärdilt sama. Neiu hakkab naerma ning küsib vastu: «Olete kunagi lennuki ratast näinud?»

Jah, kui vähegi ette kujutada Boeingu telikut, siis on see kõvasti suurem kui inimene, nii et seda ei vaheta ka mitme mehega. Õigupoolest vahetatakse seda üldse manuaalist näpuga järge vedades ja vastava tehnika abil, meherammu pole seal suurt tarvis. Väikelennuki rehvi vahetamisega tuleb aga Kärt toime küll.    

Kärt on arvestanud tõsiasjaga, et tulevasele tööandjale peab ta ennast ilmselt rohkem tõestama. Tööandjana eelistaks temagi pigem noormehi palgata, sest neile on loomuomasem tehniline taip ja loogiline mõtlemine.

«Tüdrukutel ei tule see asi nii lihtsalt, sest tüdrukud enamasti ei ole kümnendast eluaastast alates pannud isadega koos kokku näiteks automootoreid, mida paljud poisid teevad. See tuleb nüüd kõik tagantjärele ära õppida,» tõdeb ta.

Küpsetamiskirg

Kursusevennad hoiavad Kärti väga. Aga tögamiste ja kahemõtteliste naljade suhtes on neiu juba paksu naha kasvatanud.

Siiski pole Kärdil kondiitrierialal õpitud naiselik näputöö unustusse vajunud. Neiule meeldib väga küpsetada, eriti kõike magusat.

«Mul on kaks väga suurt kirge – magus ja lennundus. Selles pole midagi imelikku, need lihtsalt meeldivad mulle,» ütleb ta.