Naistepäeval saab tasuta teatrisse

Foto: Kristjan Teedema

Lähte ühisgümnaasiumi direktor Üllar Loks ei saanud eile lõuna paiku Tartu Postimehele telefoniintervjuud anda, sest ostis parajasti tänaseks naistepäevaks õpetajannadele kuutkümmet nartsissi.

«Naistepäeva äraunustamine poleks lihtsalt võimalik, sest vihjeid tehakse meie kooli meestele juba mitu päeva,» tunnistas Loks. «Käime väikse meesteseltskonnaga maja läbi ja võibolla embame ka – sõltub situatsioonist.»

Lähte koolis on olnud ikka kombeks kinkida kevadlilli – tulpe, nartsisse või potikannikesi. Lisaks organiseerivad mehed mõne lõbusa avantüürikese. «Sel aastal on plaanis selline väike katsumine, et poiste tööõpetuse klassis tuleb naistel teha toorikust ese, mille igaüks saab koju kaasa,» vihjas Loks.

Naised teatrisse

Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ütles, et koolis on naistepäeva alati tähistatud.

«Mõõdukalt,» viitas Ojaveer sellele, et suuri lillesülemeid ilmselt majas ei näe ja šampanja ojadena ei voola. «Ma usun, et teeme naistele kohvilaua. Paaril viimasel aastal oleme kinkinud kõigile tüdrukutele kommi, käies esimeses-teises tunnis koos huvijuhiga klassist klassi.»

Ojaveer tunnistas, et naistepäev pole talle endale olnud kunagi eriliselt tähtis, sest kuigipalju on sellel tänini küljes kampaanialiku punase tähtpäeva maik.

«Emadepäev on mulle palju olulisem,» sõnas Ojaveer. «Aga naiste kollektiivis on naistepäev kindlasti tähtis. Kõik naised pole ju emad.»

Elvas Stenströmsi õmblusvabrikus on juba üle kümne aasta komme sõidutada ettevõtte naispere naistepäeva õhtul teatrisse. Vabriku juhataja Veli Lahtmetsa sõnul on käidud peale Tartu etendustel Pärnus, Rakveres ja Viljandis. Sel korral otsustati Tartu kasuks.

««Paplid tuules»,» täpsustas Lahtmets. «Viime nad ilusaid mehi vaatama. Lill närtsib, aga teater jääb meelde pikaks ajaks.»

Stenströms broneeris 88 teatripiletit juba enne esietendust. Ligi kaks kolmandikku teatrisse minejaist on õmblusvabriku naised, kolmandik nende abikaasad. Tõsi, mehed pidid oma teatripileti ise lunastama, kuid saavad see-eest sõita koos naistega mugavalt ja tasuta teatrisse ning koju tagasi: tellitud on kaks reisibussi.

Tartu jalatsivabriku Samelin tegevjuhile Leida Kikkale oli eile veel saladus, kuidas ettevõtte mehed, keda on 180 töötajast vaid 30, tänavusel naistepäeval naisi meeles peavad. Et seda tehakse, selles oli Kikka raudkindel. Jalatsivabrikus ei vaikitud naistepäeva maha läinud sajandi üheksakümnendate alulgi, mil punase tausta tõttu oli päev Eestis põlu all.

«Eelmisel aastal sai iga naine tahvli šokolaadi, üle-eelmisel aastal vist lilleõie,» meenutas Kikka.

Poliitikale ei mõtle

Eelmise aasta 8. märtsil sattus Leida Kikka olema Vietnamis ning tema sõnul oli ilmne, et seal on naistepäeval võrreldamatult suurem tähendus kui Eestis. Ka on Vietnami naistepäeval selgelt rohkem algset, naiste õigustele ja naiste solidaarsusele viitamist.

«Loomulikult tean naistepäeva sünni poliitilist tagapõhja, et Clara Zetkin selle algatas ja nii edasi, aga mina seda poliitilise pühana ei vaata, sest ma ise pole kunagi tundnud, et mul pole meestega võrdseid võimalusi,» kinnitas ta.

Tartu Rüütli tänava lillepoes on täna askeldamas kolm floristi, tavalisel päeval piisab ühest. Naistepäeval lähevad kõige paremini kaubaks tulbid ja nartsissid. «Mitmekordseks meie kassa läheb, ei oska öelda,» tõdes florist Liisi Teral. «Kolmekordseks kindlasti.»


Naistepäev

• Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud USA 1848. aasta reformidega, millega ühendriikide naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aasta 8. märtsiga, mil New Yorgi tekstiilivabriku streigi ajal puhkenud tulekahjus hukkus 129 naist.

• 1909. aastal tegi kommunist Rosa Luxemburg ettepaneku tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. Rahvusvahelise Naistesekretariaadi juht Clara Zetkin kordas ettepanekut aasta hiljem Kopenhaagenis.

• Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.

Allikas: Vikipeedia