Tõhusamalt valgustavad klassikud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Decora klienditeenindaja Marek Pärnaste soovitab hea valgustajana laeplafooni.
Decora klienditeenindaja Marek Pärnaste soovitab hea valgustajana laeplafooni. Foto: Kristjan Teedema

Valgusti peab sobituma interjööri. Samas on tähtis, et see oleks praktiline ja täidaks oma põhifunktsiooni – näitaks valgust.

«Vanasti vene ajal oli hea lihtne: panid ühe lambi põlema ja tuba oli valge,» ütles Decora müüja Marek Pärnaste. Praegusel ajal tundub pigem, et hea valgustuse saamiseks tuleb tuppa soetada nii lae-, seina- kui ka põrandalamp, mis kõik omakorda sobituks sisekujundusega.

Pärnaste tõdes, et niisamuti kui on erinevad inimeste maitsed, on erinev nende valgusvajadus. Siiski otsivad kliendid poest tema sõnul eelkõige võimsamaid lampe. Näiteks ei olda rahul seinalampidega, kuna uuemat tüüpi halogeenpirnidega seinavalgustid ei sära nii kirkalt, kui inimesed tahaksid.

«Toa saab valgeks siis, kui on olemas valgusstsenaarium,» selgitas Ürjo Jõks, valgusspetsialist E-kaubamaja poest Valguse Algus. «Loomulikult on oluline see, et ruumis oleks lisaks ka mõned süvisvalgustid, mis loovad meeleolu. Kindlasti peaks olema põrandavalgusti, mis annaks intiimsemat meeleolu, ja no võib-olla ka siis mõned seinalambid. Ühe lambiga tuba valgeks saada on absurd.»

Abiks põrandalamp

Jõks tõdes siiski, et eelnevat juttu ideaalsest valgustusest saab arvesse võtta uue elamispinna planeerimise algstaadiumis. Juba valmis paneelmajakorteri elutuppa soovitab ta lisaks laelambile parema valgustuse saamiseks paigutada diivani kõrvale põrandalambi.

Sellist kahe lambi kooslust näeb hea variandina ka Pär­naste. Kõige parema valgustusega laelambiks peab ta praktilist nelinurkset plafooni, kuna need on tavaliselt nelja suure E27-tüüpi soklipesaga – sinna sobivad hästi nii tavalised kui ka LED- ja säästupirnid.

Sealjuures jäävad laeplafoonis kohmakad säästupirnid katte alla varjatuks. Nii ei muuda need valgustit koledamaks, mis võib aga juhtuda, kui keerata sellised valgusallikad avatud kupliga valgustisse. Väljaulatuv pirniots võib seda uudistavale silmapaarile mõjuda pealegi pimestavalt.

Samuti on Pärnaste sõnul laeplafoon kompaktselt lae all, ei häiri selle alt möödujaid ning hajutab valguse ühtlaselt.

Jõks peab praktiliseks ka klassikalist laes rippuvat klaaskuuli, selliseid tegi Estoplast juba vene ajal. Tänapäeval toodetakse mitmesuguse disainiga keravalgusteid näiteks Itaalias kolmekihilisest klaasist, millest valgusallikas ise läbi ei kuma, aga annab ühtlase puhta valguse üle toa.

Aastaid valgustitega tegelenud mehe sõnul peaks näiteks paneelmajakorteri paarikümneruutmeetrises elutoas lamp, ka klaaskuul, olema vähemalt kolme, eelistatavalt E27-sokliga.

Jõksi hinnangul on samuti praktilised suunatava ja reguleeritava konstruktsiooniga lambid.

Ebapraktilisteks peab Jõks hästi paksu klaasiga valgusteid, kuna sealt ei kuma piisavalt valgust läbi. Eriti valgust «näpistavad» on värvilise klaasiga valgustid, mis võivad mõjuda ka väsitavalt.

Ka puidust ja riidest kattega lambikuplitest ei kuma tema sõnul palju valgust läbi, ent samas võivad sellised hubase valgusega lambid olla näiteks magamistoas täiesti omal kohal. «Tegelikult on valgusti ebapraktiline siis, kui on valitud vale valgusti valesse ruumi,» märkis Jõks.

Hämarad lastetoad

Muude valgustite ruumi paigutamisel võib nii mõnigi eksida, kuid lastetoavalgusti peaks poes siiski igaüks ära tundma. Ometigi tunnistasid mõlemad mehed, et selles vallas on Eesti poodides nukker olukord.

Pärnaste sõnul on enamasti laes rippuvad lastetoavalgustid ühe pirniga, seda on aga vähe: «Vanad elektrikud ütlevad, et sada vatti, kümme ruutu, siis on väga hea valgus.»

Nigela valiku põhjusena tõi Jõks välja siinse väikese turu ning inimeste eelistuse hoida lastetoa valgustuse pealt kokku.

Ühe valgusti elueaks peab Jõks kuut-seitset aastat. Üldjuhul kärssab lampidel tema sõnul esimesena läbi sokkel, mis kallimatel on küll tehtud kvaliteetsemast plastist või portselanist. Pärnaste sõnul on võimalik lampidel sokleid ka vahetada, sokkel maksab 79 eurosenti.

Suurimaks ohuks lambi eluea pikkusele võib aga Jõksi sõnul pidada siiski naistemoest šnitti võtvaid ja kiiresti vahelduvaid trende. Ka sellest vaatenurgast võib klaaskera ja plafooni pidada heaks ajatuks valikuks.

Pärnaste teadis aga rääkida, et osa väikeste halogeenpirnidega valgustite omanikke on pidanud uue ja teistsuguse soetama, kuna ilmselt voolukõikumiste tõttu on kulunud neil liialt pirne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles