/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/03/06/1623660t1h1628.jpg)
Keerulise loomu ja elukäiguga tüdrukuid õpetav-kasvatav Kaagvere erikool on aastaid hädasti vajanud paremat koolimaja. Nüüd on asi taas liikuma hakanud ja paari aasta pärast peaks nii tüdrukutele kui poistele mõeldud uus kool valmis olema.
Kaagvere kool kasvab suuremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma väga loodan, et varsti saavad meie õpilased siin õppida ja elada,» ütles Kaagvere erikooli direktor Maire Reest praegusest koolimajast paarisaja meetri kaugusele jäävat tulevase koolikompleksi asukohta näidates.
Praegu on seal lage väli, kuid lootust on rohkem kui varasematel aastatel, sest Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas hiljuti välja riigihanke erikooli uue kompleksi projekteerimiseks. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel on RKASil kavas Kaagverre ehitada kahekorruseline 76 õppekohaga koolimaja, kuhu tulevad ka spordisaal ning huvi- ja loovtegevuse ruumid.
«Sinna on vaja ka tugispetsialistide ja tugiteenuste ruume, sest koolis hakkavad õppima tõsiste käitumisprobleemidega ning psüühika- ja käitumishäiretega poisid ja tüdrukud,» valgustas plaane haridus- ja teadusministeeriumi kõneisik Asso Ladva.
«Tavakoolis ja elus õpivad ning kasvavad tüdrukud ja poisid koos, miks peavad nad siis erikoolis eraldi olema,» märkis Maire Reest. Probleemseid poisse õpetav ja koolitav Tapa erikool jätkab tööd ka edaspidi, samuti töötab edasi psüühikahäiretega lapsi õpetav Tartu linna Masingu kool.
Kaagvere uue kooli teeninduspiirkonnaks saavad laias laastus poole Eesti, täpsemalt Eesti lõunapoolse osa tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed, kes on läinud ka seadusega pahuksisse.
Praegu on Kaagvere erikoolis kohti 32 õpilasele, eile oli kooli nimekirjas 30 õpilast ja peagi lisandub paar uut tulijat. Ligi 75 protsenti erikooli õpilastest on kimpus psüühikahäiretega.
Uue koolimaja taha ehitatakse kolm rühmakodu ja peremaja. Viimased ehitatakse nii, et tulevikus on nende juurde võimalik rajada veel seitse maja, ütles Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.
Rühmamaja on paarismaja, ühes majas on kohti kaheksale õpilasele. «Nad hakkavad elama nii nagu kodus,» rääkis Reest. «Nii saame siin peale põhihariduse andmise õpetada lastele ja noortele ka eluks vajalikke oskusi, enda ja oma elamise eest hoolitsemist.»
Lisaks on erikoolil tõsisem plaan tegelda õpilaste perede ja vanemate nõustamisega. «Meie tööst ei ole suurt kasu, kui vanemad ei oska lapsega hakkama saada ning kui laps läheb pärast kooli lõpetamist vanadesse oludesse tagasi,» selgitas Maire Reest.
RKAS tahab erikooli ehitusprojekti valmis saada sel aastal, ehitus peaks algama järgmisel aastal. Koolikompleksi ehitamiseks kasutab RKAS oma raha ja laenu.
«Loodetavasti saab kool 2015. aasta sügisel alustada tööd uutes ruumides,» ütles Asso Ladva.