/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/03/05/1620324t1hb26c.jpg)
See on lollus, riigi raha raiskamine ja rabamännikute lagastamine, iseloomustab Ilmatsalu elanik Mait Siimson kodu lähedal suures rabas käivat harvendus- ja valgustusraiet, mis muudab mõned kohad läbimatuks.
RMK teeb Laugesoo rabas tavatut valgustusraiet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin on väiksed männid ligi kilomeetripikkusel alal nüüd risti-rästi maas ja maha need jäävadki, eemal on kaasikus sama pilt,» ütles Tähtvere vallas Ilmatsalu külje all Laugesoo rabas väikse tiiru teinud Mait Siimson. «Ei pääse siit enam läbi marjuline ega metsloom. Seni olid need metsakvartalid metssigade ning karude põhilised magamise ja poegimise kohad. Nüüd pole siin ühtegi metsloomajälge.»
Laugesoo rabas hakkas ligi kuu tagasi harvendus- ja valgustusraiet tegema Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK-l on seal ligi 1922-hektarine kinnistu, mis on täielikult majandatav mets.
Tänavu tehakse sel kinnistul ühes piirkonnas 85,58 hektaril valgustus- ja 51,66 hektaril harvendusraiet, andis töödest meili teel ülevaate RMK Tartumaa metskonna metsaülem Toomas Haas.
Kuivematel kohtadel tehtavast harvendusraiest saab Mait Siimson veel aru, aga rabas tehtav valgustusraie on talle täiesti mõistetamatu. Nimelt tehakse majandusmetsas valgustusraiet noore, 5–20-aastase puistu liigilise koosseisu kujundamiseks ning valgus- ja toitetingimuste parandamiseks, et tulevikus saada sealt väärtuslikumat puitu.
«Rabas on valgustusraie aga rahapõletamine, sest rabas kasvavast puust ei saa kunagi palki,» selgitas Mait Siimson. «Olen siin marjul ja seenel käinud üle viiekümne aasta. See rabamännik on olnud kõik need aastad enam-vähem ühesugune, puud on neli kuni kuus meetrit kõrged. Liliput ja rabamännik küll vananevad, kuid ei kasva iialgi suureks.»
Toomas Haasi sõnul teeb RMK oma kinnistul valgustus- ja ka harvendusraiet puistu liigilise koosseisu, puude kõrguste erinevuse ja arvu reguleerimise eesmärgil.
«Raie tulemusel jagatakse kasvuressurss allesjäävate puude vahel ja see parandab oluliselt puude kasvutingimusi,» põhjendas ta. «Valgustusraie on kõige olulisem metsakasvanduslik võte, kus kujundatakse tulevikupuistu alus.»
Kuidas valgustusraie kiduraid rabamände ja -kaski paremini kasvama paneb, ta oma vastuses ei selgitanud.
Rabametsade valgustusraie ei ole tavaline töö, pigem on see ebaharilik, ning ka Laugesoo rabas tehtav valgustusraie on Tartumaa rabades ainus sedasorti töö, tõdes keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.
«Rabas on mets kidur, seal on valdavalt kehva boniteedi ehk tootlikkusega puistud, mille olukorda valgustusraie ei paranda,» ütles metsandusharidusega Kaili Viilma.
Ta lisas, et kuna valgustusraie tähendab enamasti vaid väljaminekut, kaalub metsaomanik enne selle tegemist, kui mõttekas see töö on ehk kas see soodustab metsa kasvu piisavalt. Keskkonnaamet ei saa RMK-le ette kirjutada, et Laugesoo rabas ei tohi või pole majanduslikult mõistlik valgustusraiet teha, sest see koht pole looduskaitse all.
Puit jääb rappa mädanema
Peale raba valgustusraie on Mait Siimsonil kopsu üle maksa ajanud tõsiasi, et maha võetud igerikud puud jäävad lihtsalt rappa mädanema.
«Tuttav uuris metskonnast, kas ta võib langetatud puitu kütteks korjata või seda mõistliku raha eest osta, aga talle vastati eitavalt,» rääkis Mait Siimson. «Neil ei olevat meetodit, kuidas kontrollida, et metsaaluse koristamise käigus ei langetata mõnd kasvavat puud. See meenutab kolhooside algust: saak mädanes põllul, aga kui inimene läks sealt pere toitmiseks midagi võtma, oli ta kohe rahvavaenlane.»
Valgustusraietel jäetakse raiutud puit metsa, sest väheväärtusliku puidu väljavedu pole majanduslikult otstarbekas ning väljavedu kahjustab kasvama jäävat metsa, kuna valgustusraiete tegemisel ei raiuta sisse kokkuveoteid, selgitas Toomas Haas.
«Keskkonnale ja metsaliikidele on peaaegu alati parem, kui raidmed jäävad metsa, sest siis ei viida toitaineid metsast minema,» kinnitas ta. «Raidmed võivad küll pilku riivata, kuid aja jooksul need lamanduvad, muutuvad toitaineteks ning mõjuvad nii metsale kui ka metsaelustikule hästi.»
RMK tegevus Ilmatsalu rabas on täielik ajuvabadus ja raharaiskamine, jäi Mait Siimson kindlaks. «Männik, kus praegu tehakse valgustusraiet, on sama kõrge ka saja aasta pärast,» on ta veendunud.