Tartu Ülikool aitab õppejõud rändama

Eesti ja võrdleva rahvaluule professoril Ülo Valgul kulub igal aastal uurimisreisile Indiasse mitu tuhat eurot, mille tarvis ta saab nüüd toetust õppeprorektori fondist. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professorit Ülo Valku viib teadustöö kord aastas Indiasse sealsete rahvaste kultuuri uurima. Üks reis maksab paar-kolm tuhat eurot, mille kokkusaamisele paneb ülikool nüüd omalt poolt õla alla.

Välismaale loenguid pidama minek tähendab, et tuleb raha leida sõidu- ja elamiskulude katteks. Programme, millest raha taotleda, on mitmeid, kuid enamik neist nõuab päris suurt omaosalust ehk summat, mille teadlane peaks leidma omast taskust või muudest fondidest. Et puudujääva osa tõttu minemata ei jääks, käib õppeprorektor Martin Hallik sellistele ettevõtmistele õppeprorektori fondist välja toetuse.

Professor Valk kasutas võimalust õppeprorektori fondi toel Indias käia tänavu veebruaris. Lisaks loengute pidamisele kasutasid tema ja üheksa ülikooli uurijat võimalust käia Kirde-India piirkondades, kuhu turistid enamasti ei satu ning kus välitöödel koguti materjali kohalike külade seni vähe uuritud kultuuri kohta.

Aktiivne võõrustamine

Samasuguse toetuse abil kutsuti Valgu eestvedamisel Tartusse külalisõppejõuks Indiast Jharkhandi ülikoolist dr Rabindranath Sarma, kes luges siin kursust India põlisrahvaste kultuurist.

Järgmisena on plaanis kutsuda Ungarist Pécsi ülikoolist dr Judit Kis-Halas pidama loenguid ravitsemisest ja rahvameditsiinist new age`i valguses. Tema õppevisiidiks taotleti raha DoRa programmi tegevusest, millega toetatakse välisõppejõudude lühiajalist kaasamist.  

SA Archimedese DoRa programm «Õppejõudude õpiränne» toetab külalisõppejõudude visiite Eesti kõrgkoolidesse ja Eesti õppejõudude saatmist välismaale loenguid pidama.

Tartu Ülikooli värbamise ja valiku peaspetsialisti Kristi Kuninga sõnul on õppejõududel huvi välismaale õpetama minna küll, kuid napib sobivaid programme, millest raha taotleda. Kuninga kinnitusel on õppejõududel sageli soov minna välismaale lühikeseks ajaks, alla kuu kestvatele õpetamisreisidele. Enamik toetusprogramme on mõeldud aga lähetusteks, mis kestavad vähemalt kuu, kuid soovitatavalt enam.

Tippudel napib aega

Kuningas selgitas, et eesmärk on saada siia oma valdkonna parimad, kuid neil napib enamasti aega.

Sama kinnitas ka Ülo Valk, kelle sõnul kuuajane visiit ongi enam-vähem pikim, mida professor saab endale lubada, sest nii õppe- kui teadustöö Tartus ei võimalda pikemalt ära olla. Sama lugu on välisprofessorite siia kutsumisega.

Martin Halliku sõnul on huvi välismaale minemise ja külalisprofessorite võõrustamise vastu suur.

Taotlusi DoRa «Õppejõudude õpirände» programmi uuteks tegevusteks hakati vastu võtma veebruari keskel ning tähtaeg oli 1. märts. Hallik pidas tähelepanuväärseks asjaolu, et selle napi kahe nädala jooksul laekus juba kaks avaldust. «See tähendab, et ettevalmistused välismaale minekuks ja külaliste vastuvõtmiseks on hästi läbi mõeldud.»

Hallik märkis, et ühe õppejõu lähetusteks võib ülikool välja panna mitu tuhat eurot.

Õppejõudude õpiränne

DoRa programmist «Õppejõudude õpiränne» saab raha taotleda kolmeks tegevuseks.

• Tegevus 2.1 toetab välisõppejõudude, eeskätt professorite ja teiste tippteadlaste kaasamist eelistatult viieks aastaks.

• Tegevus 2.2 toetab välisõppejõudude lühiajalist kaasamist ehk ühe- kuni kümnekuulisi visiite Eestisse.

• Tegevus 2.3 toetab õppejõudude enesetäiendamist.

• Avaldusi saab õppeprorektorile esitada iga kuu esimeseks kuupäevaks.