Eco rääkis aulaloengul Anna Kareninast

«Me jagame kurbust nendega, kes ei eksisteeri,» rääkis maailmakuulus semiootik Umberto Eco aulaloengul. Loeng teemal «Väljamõeldud tegelaskujude ontoloogiast – semiootiline vaade» käsitles kirjanduskangelasi, kellele lugejad andunult kaasa elavad, samas kui reaalselt eksisteerivate inimeste kannatused ei pruugi sugugi nii haaravad olla.

Eco küsis, miks suudavad lugejad kaasa elada Anna Karenina kannatustele ja enesetapule, samal ajal on aga inimesi, kes ei tunne kurbust reaalsete inimeste kannatuste üle. «Mis on neil, mida reaalsetel inimestel pole? Kas see eeldab, et oli olemas mingi paralleelmaailm, milles Anna ja Vronski elasid?» küsis Eco.

Tartusse aastaid oodatud kirjanik ja semiootik võttis väljamõeldud tegelaskujude loengu kokku lausega: «Väljamõeldud tegelastest saavad reaalsed inimesed.»

Täna anti Ecole üle Tartu Ülikooli audoktori medal, kuigi audoktoriks nimetati ta juba 13 aasta eest. Küsimusele, miks läks Ecol sedavõrd kaua aega medlile järele tulemiseks, vastas kirjanik: «Kas te olete vaadanud kui palju lippe on ÜRO hoones? Paljudesse riikidesse lihtsalt ei jõua. Vabandan.»

Homme annab Umberto Eco kirjandusfestivali Prima Vista raames Tartu Ülikooli raamatukogus loengu teemal «Going Backwards?». Eco Eesti visiit jätkub 8. mail Tallinnas, kus ta külastab J. Lotmani ja Z. Mintsi arhiivraamatukogu ja osaleb kultuuriteooria tippkeskuse seminaril Tallinna Ülikoolis.

Mõned faktid Umberto Ecost

Sündinud 5. jaanuaril 1932

Eco on Itaalia kirjanik keskajauurija, semiootik, filosoof  ja kriitik.

Tema tuntuim romaan «Roosi nimi» (Il nome della rosa, 1980) räägib 1327. aasta Itaalia kloostris toimunud mõrvast. Raamatus on põimitud semiootika fiktsioonis, piiblianalüüs, keskajauuringud ja kirjandusteooria.

Umerto Eco on lisaks Tartu Ülikoolile audoktoriks nimetatud veel 35 ülikoolis.