Järvselja metsa kerkib hiigelmast

Järvselja SMEAR-jaam. Illustratsioon: Eesti Maaülikool

Meenutage suvise metsa lõhna. See bukett, mis meelde tuli, on huvitav keemiline kokteil, mille täpset koostist hakkab Järvseljal mõõtma 130-meetrine mast.

Päeval, kui päike paistab, on kokteilis rohkem osooni. Öösel, kui fotosünteesi ei ole, on kokteilis rohkem süsihappegaasi kui päeval.

Seda, milliseid aineid võsa, samblad ja puud eritavad, kuidas need lenduvad ning kuidas see käib päeva, nädala või aastate jooksul, asuvadki maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased mõõtma.

Osakesed pilvedes

Maaülikooli taimefüsioloogia osakonna vanemteadur Steffen Noe selgitas, et mast aitab mõõta biosfääri ja atmosfääri vastastikmõju. Lihtsalt öeldes mõõdetakse, milliseid aineid paiskavad taimed õhku ning kuidas õhus sisalduv omakorda taimi mõjutab.

Steffen Noe uurimistöö keskmes on olnud just nimelt metsalõhn. Nimelt ained, mida nimetatakse monoter­pee­nideks ning mis annavad mõnelegi taimele nende lõhna, osalevad ühtlasi pilvede tekkes.

Võtame näiteks ühe suvehommiku. Kell kümme sirab päike selges taevas. Keskpäevaks on taevas kattunud vine moodi pilvedega. Oma osa nende pilvede moodustamisel on muu hulgas metsataimede välja hingatud lenduvatel osakestel. Mõne uuringu kohaselt eritavad puud palavuse käes rohkem lenduvaid osakesi, et kiirendada niimoodi pilvede tekkimist.

Just selliste atmosfääri füüsikaliste ja keemiliste protsesside uurimiseks Järvseljale mast püstitataksegi. Selle välimus meenutab tavalist mobiiltelefoni masti.

Mast ei jää aga üksindusse seisma – seltsiks tulevad ka väiksemad ökosüsteemimastid. Need aitavad mõõta puude gaasivahetust, näiteks saab nii teada, kui palju hapnikku annavad taimed fotosünteesi käigus.

Kogu mastide süsteemi ja mõõtejaama nimetatakse lihtsa lühendiga SMEAR, mille võiks eesti keelde tõlkida kui ökosüsteemi ja atmosfääri vastastikmõjude mõõtmise süsteem.

Teave tulevikuks

Järvselja SMEAR-jaama asuvad peale maaülikooli teadlaste kasutama ka Tartu Ülikooli uurijad. Noe loetles üles vähemalt kuus uurimisrühma, mis ammutavad edaspidi jaama andmestikust avastusi.

Järvselja mastist kogutav teave lubab Noe kinnitusel tulevikus otsest kasu näiteks metsakasvatajatele. Kui metsaomanik tahab näiteks teada, millist metsa istutada, et see ka 80 või 100 aasta pärast ära tasuks, peab ta muu hulgas arvestama, et sajandi lõpuks on õhus umbes kaks korda rohkem süsihappegaasi kui praegu.

Kuidas mingi puuliik suurenenud süsihappegaasi hulgaga toime tuleb ning kas ta üldse sellistes tingimustes kasvab, niisugustele küsimustele peaks Järvselja masti abil kogutav teave vastuse andma.

Järvselja SMEAR-jaam

• SMEAR ehk System for Measuring Ecosystem Atmosphere Relation on Järvseljale loodav Eesti Keskkonnaobservatooriumi objekt, mis kantakse ka Eesti Teaduse infrastruktuuri teekaardile.  

• Samasuguse funktsiooniga jaamu on Soomes kaks, kuid Järvselja SMEAR on kõrgeim Põhjamaades.

• Kogu Järvselja SMEAR-jaam maksab 1,6 miljonit eurot.

• Masti püstitamisega alustatakse märtsi keskel ning esimesi andmeid loodetakse koguma hakata maikuus.