Kokkuhoid pidi tähendama seda, et ruumi on küll rohkem, aga kodukulud jäävad sama suureks või senisest isegi väiksemaks.
Teemat uurides saime teada, et üha sagedamini ehitatakse vähese energiakuluga maju.
Tegime endale selgeks, mis vahe on nullenergiamajal, passiivmajal (Eesti seaduste mõistes peaaegu nullenergiahoone) ja madalenergiamajal ning koostöös kodupangaga jõudsime järeldusele, et meil on võimalik ette võtta madalenergiamaja ehitamine.
2012. aasta sügisel saime Tartu linnavalitsuselt oma kodule kasutamisloa ning asusime sinna elama. Kuna praeguse kogemuse põhjal tundub, et meie teguviis on ennast õigustanud, tahaksime kogetut ka lugejaga jagada.
Projekteerijad lubasid, et maja on aasta arvestuses vähemalt kuus korda kokkuhoidlikum kui keskmine Eesti maja. Arvudes tähendab see, et majakarbi soojakadu on 25 kWh iga köetava ruutmeetri kohta aastas.
Projekteerimisaegsete seaduste järgi on tegu-A klassi hoonega, mille energiatõhususe arv on 117. Praegu kehtivad juba uued õigusaktid ning töötatakse välja uusi arvutusmetoodikaid.
Et kõik oleks arusaadavam ja võrreldav, esitan siin 2012. aasta detsembri küttekulud eurodes ühe ruutmeetri kohta meie kodus, uuselamurajoonis asuvas gaasiküttega eramus ja viiekorruselise paneelmaja korteris (kõik asuvad Tartu linnas): meie energiasäästumaja 0,463, gaasiküttega uuselamu 2,38 ja viie korrusega paneelmaja (ehitatud 1990) korter 1,828 eurot.
Kuna valisime oma maja praeguseks kütjaks õhksoojuspumba, siis 2013. aastast tõusnud elektri hind kasvatab meie küttekulusid kiiremini kui kaugkütte puhul. Tänavu 9. jaanuarist kehtiv uus ehitusseadus vähendab samuti soojuspumpade atraktiivsust ning sunnib mõtlema muudele võimalustele.