Muinsuskaitsetoetus aitab isa vesiveskit päästa

Peedu-Nuti vesiveski sai muinsuskaitseametilt järjekordse toetuse, mida veski omanikud Anne-Lia ja Laur Kivari kasutavad aida-lao (vasemal esiplaanil) katuse vahetamiseks, taamal on uus elumaja. Paremal esiplaanil jahuveski ja taamal paistab villaveski nurk. Foto: Margus Ansu

Riiklikke restaureerimistoetusi jagus Tartumaal tänavu 14 mälestisele ja ehkki vajadusega võrreldes on muinsuskaitseameti jaotatud 57 900 eurot pisku, teeb toetuse saajatele seegi rõõmu.

Nii näiteks on Anne-Lia Kivari väga rahul, et saab jätkata Peedu-Nuti vesiveski hoonete remondiga, mida muinsuskaitsetoetuste abil on tehtud juba aastaid. Sel aastal on toetust tulemas 6300 eurot ja see kulub vesiveskikompleksi aidale-laole uue laastkatuse tegemiseks. Õieti on jutt ühest katusepoolest, teine pool on juba tehtud.

«Hinnapakkumine on võetud ja loodan, et hind ei ole kallimaks läinud, omaosalus läheb muidu ka kallimaks,» lausus Kivari.

Lapsepõlvekodu

Anne-Lia Kivari on pensionil õpetaja. Veskiveski ostis 1928. aastal tema isa Jaan Kaarna. 1948. aastal oli pere sunnitud oma kodunt välja kolima ja veski tagastati Kaarna lastele Eesti taasiseseisvumise järel. Sealtpeale on seda korrastatud.

Vesiveski oli siis väga haledas olukorras, kuid muinsuskaitseamet tuli appi ja kindlustas selle vundamendi ning aitas ka veski seinte kindlustamisel. Neid hoiavad laiali vajumast tõmmitsad. Kuid suur mure oli katuste pärast.

Praeguseks on veskikompleksi hoonetest uus katus jõeäärsel jahuveskil, ka villaveskil. Aidal-laol on vahetatud pool katust. See on kindlustanud hoonete püsimise.

Kivari lausus, et küllap nad püüaksid hooneid jõudumööda korras hoida ka toetuseta, aga see oleks siis hoopis teisel tasemel. Seda raha, mis muinsuskaitse abiga taastamisse pandud, poleks pensionist kuidagi näpistada õnnestunud. Tulu need hooned ei too.

Jahuveski seadmeist on kadunud kõik peale ühe veskikivi. Villaveski töötas veel vene aja lõpus, kuid enne tagastamist viis keegi selle seadmed minema, lisaks veel tammeplankudest vahelae.

«Meie eesmärk on hoida asjad korras nii palju kui võimalik ja oodata niisugust tõuget, mis annaks idee järgmisele põlvkonnale,» rääkis Kivari. «Loodame, et järgmine põlvkond mõtleb, mida teha. Praegu muinsuskaitse abiga saame hoida hooneid alles, meie seda üksi ei suudaks. Meie võimuses on korrastada ümbrust. Aga näe, uue korstna lasime teha küll ise.»

Kivari kiitis, et suur abi on perekonnast, kes elab veski kivist elumajas ning aitab õue korras pidada ja hoiab kõigel silma peal.

«Ise siia elama tulla? No kus sa tuled, omal kodu olemas. Oli soov, et vennas saaks tulla, aga tema pole ka selline sehkendaja,» ütles Kivari.

Kivaril on kiidusõnu ka Elva linnale, kes on võtnud nõuks veskipaisu kõrvale kalapääsu teha, sellega peaks kaldad ilusamaks muutuma.

Pisku, aga abiks ikka

Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Inga Raudvassar ütles, et Tartumaal jagatud 57 900 eurost sai osa viis mälestist Tartu linnas, kaks Elvas ja seitse mujal maakonnas.

Suurim eraldis on 10 000 eurot, see läheb Tartus Veski 20 puitelamu katuse restaureerimiseks.

«Selge on see, et summad on väikesed, aga see on praegu paratamatu,» ütles Raudvassar. «Omanikud, kes toetust saavad, on eranditult väga entusiastlikud ja optimistlikud. Ja nii, samm-sammult saavad mälestised ikkagi lõpuks restaureeritud.»


Riikliku restaureerimistoetuse saajad

• Veski 20 puitelamu Tartus (19. saj) – katuse restaureerimise II järguks 10 000 eurot

• Rannu mõisa tõllakuur-teenijatemaja (19.-20. saj) – katusekonstruktsiooni ja katusekatte restaureerimiseks 8000 eurot

• Tilga kihelkonnakooli hoone – katuse restaureerimise II järguks 7000 eurot

• Peedu-Nuti vesiveski ait-ladu (19.-20. saj) – katusetööde II etapiks 6300 eurot

• Puitelamu Tartus Kitzbergi 1 (1907–1914) – katuse remondiks-restaureerimistöödeks 6000 eurot

• Puitelamu Tartus Vallikraavi 16 (19. saj) – katuse restaureerimiseks 5000 eurot

• Alatskivi karjakastell (19. saj) – seinte konserveerimiseks 3000 eurot

• Puitelamu Tartus Näituse 8 / Veski 22 (19. saj) – katuse ja vihmaveesüsteemide remondiks 3000 eurot

• Sikamäe (Tõnise) kalmistu – värava restaureerimiseks 2600 eurot

• Rannu mõisa kärnerimaja (19.-20. saj) – pottahjude taastamiseks 2000 eurot

• Väägvere külakooli hoone – vanade ahjude restaureerimiseks 2000 eurot

• Tamme tuuleveski (1875–1899) – avatäidete vahetamiseks 1000 eurot

• Karlova mõisa peahoone (18.-19. saj) – saaliosa laetalade proteesimiseks 1000 eurot

• Apteegihoone-elamu Elvas Kesk 35 (1900–1910) – puitseinte remondiks 1000 eurot