Noored mehed teevad 3D-printerit

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protodevi arendatav 3D-printer, mis suudab sulatada plastist toorikujõhvist detaile. Esiplaanil printerist välja lastud elektroonilise mõõteseadme korpus (roheline).
Protodevi arendatav 3D-printer, mis suudab sulatada plastist toorikujõhvist detaile. Esiplaanil printerist välja lastud elektroonilise mõõteseadme korpus (roheline). Foto: Sille Annuk

Neljandat kuud Tartu Teaduspargi tiiva all tegutsev osaühing Protodev tahab saada sügiseks valmis 3D-laiatarbeprinteri, mille esimeste katsekasutajatena näevad firma omanikud eeskätt üldhariduskoole.

Üks Protodevi omanikest, Tallinnas arvuti- ja süsteemitehnikat ning Tartus füüsikat õppinud Priit Laes selgitas, et loodab koos äripartnerite Tanel Ainla ja Steve Perksoniga luua seadme, mille hind jääks alla tuhande euro ning mille hooldus ja remont oleks palju odavam ja kiirem kui välismaistel analoogidel.

«Praegu on üks põhiküsimusi selles, et kui tahad osta endale hobiprinteri, näed hiljem tohutut vaeva tema varuosade hankimisega,» selgitas Laes. «Meie eesmärk on panna kokku töökindel, aga koduste vahenditega lihtsalt hooldatav masin.»

Võimsus jätab soovida

«Koolis saab 3D-printeri kasutus olla interdistsiplinaarne, alustades näiteks puutöötunnist, kus õpilasel on lihtsam ülesannet täita, kui tal on ees prinditud mudel,» arutles Priit Laes. «Õpilasel pole ees ainult joonis, prinditud eset saab ta käes hoida. Käsitöötunni jaoks saab välja printida näiteks nööpe.»

Töötav 3D-printer, mis suudab sulatada plastist toorikujõhvist detaile maksimaalmõõtmetega 20 x 20 x 30 sentimeetrit, on Protodevi laual olemas, kuid Laesi, Ainlat ja Perksonit ei rahulda selle suurus.

Printer peaks käima lihtsalt mõneks osaks lahti, mahtuma enam-vähem diplomaadikohvri suurusse kohvrisse ning olema kümmekonna minutiga taas kokku pandav.

Ka ei saa Laesi sõnul veel rahule jääda printeri mootorite võimsusega, mis venitab detailide valmimise suurusest sõltuvalt viiele-kuuele tunnile.

«Optimaalne printimiskiirus võiks olla umbes poole suurem,» märkis Laes.

Praegu töötab Tartu Teaduspargi katuse all 69 firmat. Neist 14 ragistab ajusid elektroonika ja aparaadiehituse valdkonnas.

Teaduspark aitab ärisse

Tosin firmat on alustajad, kel on teaduspargiga nn inkubatsioonileping. Kuni kolmeaastane inkubatsioonitsükkel, mida leping katab, lubab näiteks soodusrenti, tasuta ärinõu, samuti osalemist soodushinnaga ettevõtluskoolitustel ning äri- ja õppereisidel.

Teaduspargi inkubatsioonikeskuse juhataja Rita Tamme sõnul on kohe ilmselt lisandumas veel paar alustavat ettevõtet, kelle äriplaanide kaitsmine oli eile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles