Masingu kooli osa lapsi alustab päeva hiljem

Masingu kooli klassiõpetaja Tuuli Tatomir hakkas teisipäeval Vanemuise ja Pepleri tänava nurgal endises noortekeskuses õhtupoolses vahetuses õppivate 4. klassi poiste Raidi ja Indrekuga koolipäeva kokku võtma: osa kodutööst oli tahvlil kirjas ja üht-teist poistel juba tegemisel.

FOTO: Margus Ansu

Keerulise loomuga lapsi õpetav Masingu kool on õpilaste eripära ja ruumikitsikuse pärast kasutusele võtnud endise noortekeskuse, kus osa lapsi õpib nüüd õhtuses vahetuses. Lahedamaid olusid ei paista koolile kusagilt.

Sellest veerandist hakkas Masingu kooli 3. ja 4. klassi osa lapsi õppima õhtupoolses vahetuses, nende klassid on suure koolimaja saginast ja kärast eemal, Vanemuise ja Pepleri tänava nurgal endises noortekeskuses Koht.

«Igatahes on siin parem kui vanas majas,» kinnitas Masingu kooli 4. klassi õpilane Indrek, kes teisipäeva pärastlõunal kella nelja paiku oli oma kirstunaela matemaatikat kirudes koolipäeva lõpetamas.

Ka tema klassivend Rait oli rahul. «Saan nüüd une täis magada,» selgitas poiss, kelle koolipäev algab teises vahetuses kell 11 või 12 ning kestab pärastlõunal kella kolme-neljani.

Kõik ruumid on kasutuses

Hariduslike erivajadustega õpilastele ehk autismispektri häiretega, tundeelu- ja käitumishäiretega ning raskete somaatiliste häiretega lastele 1.–12. klassini tavakooli õppekava alusel haridust andev Masingu kool sai Vanemuise tänavasse uue maja 2005. aastal. Mis on siis juhtunud, et kool on napi kaheksa aastaga õpilastele kitsaks jäänud?

«Kitsas on meil juba mitu aastat ning sellepärast sunnivadki erilised lapsed ja ruumikitsikus meid üha uusi lahendusi otsima,» vastas 1. märtsil 20. aastapäeva tähistava Masingu kooli direktor Tiina Kallavus. Ühelt poolt on tekitanud ruumipuuduse õpilaste suurenenud hulk: 2005. aastal käis Masingu koolis 190, praegu aga 260 õpilast. Teisalt vajavad erisuguste terviseprobleemidega lapsed omaette õpet ehk palju väikseid ruume.

Et ka riiklikult pole välja töötatud mudelit, millised peaksid olema hariduslike erivajadustega laste õpperuumid, tuleb Masingu kooli töötajatel üha otsida ja katsetada nii ruumide kui õppeviisidega. Viimaste hulka kuulub ka näiteks reisiõpe, kus lapsed omandavad väga hästi teadmisi Eestis ringi sõites.

«Ehk saame oma otsingute tulemusel lõpuks ka kirjelduse, milliseid ruume ja lähenemisi erivajadustega lapsed vajavad,» märkis Tiina Kallavus.

Kool on ära kasutanud kõik võimalused, mida koolimaja pakub, näiteks õpetajad on loobunud oma kabinettidest ja neiski käib õppetöö. Vähe sellest. «Masingu koolis on ka invaduširuumidesse õppeboksid tehtud, see pole normaalne,» tõdes Tartu abilinnapea Tiia Teppan.

Endise noortekeskuse ruumid sai kool Tartu linnalt mõni aasta tagasi ning võttis need kohe huvitegevuseks ja individuaalõppeks kasutusele. Nüüd lisandus õppetöö.

«Õhtupoolne vahetus on problemaatiline, sest üldine seisukoht on, et laps peab koolis käima hommikupoolikul,» märkis Tiina Kallavus. «Aga otsustasime proovida ja näeme, et teine vahetus sobib meie lastele nii aja kui ruumi poolest. Pepleri klassid on hubased ja väiksed, autistlik laps tunneb end seal koduselt ja kindlamalt. Üks ruum on seal köögiga, seal saab õppida ka eluga toimetulekut.»

Ainult ajutised lahendused

Peale rohkete väikeste omaette ruumide vajab kool ka oma õueala, sööklat ja spordisaali. Praegu jagatakse spordisaali ja sööklat Poska gümnaasiumiga ning kõigile väga erksa närvikavaga lastele see ei sobi. «Meil on vaja teistsugust maja,» võttis Tiina Kallavus jutu kokku.

«Seda pole palju soovitud, aga selleks on kohta vaja,» ütles Tiia Teppan. Ta lisas, et hariduslike erivajadustega laste koolide probleem on Tartus kahetine: Puiestee tänavas asuvas Kroonuaia koolis on lapsi maja jaoks liiga vähe, Masingus jälle liiga palju.

«Kokku ei saa neid koole panna, sest laste erivajadused on väga erinevad,» rääkis Tiia Teppan. Ka koolimajade vahetus ei tule tema sõnul kõne alla: ühelt poolt on Masingu kooli klassiruumid väga väiksed ja teisalt on linnal vaja Raadile uut põhikooli, millena on kõne all olnud Kroonuaia kooli praegune maja.

«Koolide vajadused tuleb kokku koguda ja alles siis saame otsustada, kuidas edasi minna,» ütles Tiia Teppan. «Linnavalitsuses ei ole Masingu koolile uue maja ehitamisest või soetamisest juttu olnud. Praegu ongi ainult ajutised lahendused.»

Tagasi üles