Laagrid on toredad, kuid toetusraha napib

Laura Kalaus, linna noorsooteenistuse peaspetsialist. Foto: TPM

Eelmisel suvel täitsid sajad inimesed küsitlusankeete, et linn saaks teavet, kuidas ollakse rahul laste ja noorte suvelaagritega ning kus on murekohad.

Küsitluses osalesid kaheksateistkümne osaliselt või täielikult linna toetusel korraldatud laagri ja maleva juhatajad, kasvatajad ja seal käinud noored, ühtekokku 502 inimest. Muu hulgas käsitleti teemasid, kuidas oldi rahul toiduga, milline on hinnang ööbimiskohale ning kas tegevused ja päevakava olid hästi korraldatud.

Linna noorsooteenistuse peaspetsialist Laura Kalaus rääkis, et laagrite ja malevate kohta käivat põhjalikku uuringut ei ole varem tehtud. Paar aastat tagasi oli küll üldisem küsitlus noorte vaba aja teenuste kohta, kus seda teemat puudutati, kuid tulemused olid pealiskaudsemad kui praegu.

Ikka rahamure

Uuringust tuli välja, et nii lapsed-noored kui ka täiskasvanud on üldiselt laagritega rahul. Kriitikanooli jagus peamiselt elamise või toidu kohta, näiteks olid pesemistingimused napid või voodid kõvad. Mõnele ei meeldinud ka telgis magamine, sitikad-satikad laagrikohas või traadita interneti puudumine. Ühes kohas oli tuba külm, teises jälle kuum.

Siiski oli laagri- või malevakogemusega väga rahul koguni 71 protsenti osalenutest, 27 protsenti vastanuist olid pigem rahul.

Üle ega ümber ei saa aga rahamurest. Juhatajate üldine arvamus oli, et linna toetus on liiga väike, vaid kolm vastanut leidsid, et see on piisav.

«Toodi välja, et hästi palju on asjaajamist ja toetus on nii väike, et nad ei esitagi taotlust, sest vaev ei ole seda väärt,» ütles Kalaus. «Aga meie eesmärk ja soov on, et ikka laagreid tehtaks ja et linn saab anda oma panuse.»

Uurimuse üks mõte oligi saada rohkem tagasisidet korraldajatelt, kuidas toetussüsteemi parandada, sest kuigi raha napib alati, saab ehk leida muid lähenemisnurki.

Näiteks võiks Kalause sõnul laagrite korraldajad kokku viia, et juhatajad saaksid teha rohkem koostööd juba tegevusprogramme koostades. Raha saab kokku hoida kas või ühiseid vaba aja üritusi plaanides.

Seadus on ajale jalgu jäänud

Kalause sõnul seostub rahastamisega seegi mure, et seaduse järgi kestab laager vähemalt kuus päeva ning lühemaid ettevõtmisi ei saa linn toetada. Samas ei taha väiksemad lapsed sageli nii kauaks kodust eemal olla, neile sobiks näiteks neljapäevane laager rohkem.

Et linn saaks ka lühemaid laagreid rahastada, peaks muutma seadust. Selleks tuleks Kalause sõnul alustuseks kaasata laagrikorraldajad üle Eesti ning analüüsida võimalikku seadusmuudatust ja teisi puudujääke.

Tänavu on linnaeelarvest eraldatud koolivaheajalaagrite korraldamiseks 76 866 eurot ning laagrikohti on 2419. Neist kohtadest 380 on töömalevates, kuhu registreerumine algab aprilli keskel.

Noortelaagrite uuring

• Küsitluses osales 432 laagris/malevas käinud last/noort, 52 kasvatajat ning 18 juhatajat Tartu linna toetatud 18 laagrist/malevast.

• Neli viiendikku küsitluses osalenud laagritest ja malevatest olid ööbimisega laagrikohas ning umbes viiendik ööbimisega kodus.

• Osalejatest üle poole (58%) olid tüdrukud ja 42% poisid.

• Keskmine vanus oli 12 aastat: noorimad osalejad olid seitsme-, vanimad 22-aastased.