Nupuvajutamise nõue ajab segadusse

Sage bussisõitja Agnes Maaser rääkis, et on stoppnupu kasutamise kohta kuulnud küll, aga pole selle tarvilikkuses kindel, sest buss peatub ju niikuinii. Foto: Margus Ansu

Silt ütleb, et Tartu linnaliinibussides tuleb bussi peatamise soovist märku anda, vajutades stoppnuppu. Kuid uus nõue ajab segadusse – millal vajutada, kas ainult nõudepeatustes, ja kas see bussijuhti ei sega?

Agnes Maaser läks bussile kaubamaja juurest ja sõitis Riia mäele. Ta sõidab bussiga päris tihti, kuid ei ole veel kordagi stoppnuppu vajutanud. «Olen kuulnud, et peaks vajutama, aga buss peatub ju peatuses niikuinii,» ütles vanadaam. «Olen mõelnud, et seda tuleb vajutada siis, kui peatuste vahel tuleb maha minna.»

Aga see on ainult üks võimalik tõlgendus. Paari päeva eest jõudis Tartu kodulehele küsimus, kus küsija Liisa Loos oletas, et stoppnuppu tuleb vajutada üksnes nõudepeatustes. Sellisena tähistatud peatusi on Tartus olnud.

Ja veel üks tõlgendus on olnud, et need nupud on hädapeatuste tarvis.

Kuid reegel on märksa lihtsam.

Alati tuleb märku anda

See ei ole küll esimene katse bussidesse ehitatud stoppnupud sihipäraselt kasutusele võtta, kuid Tartu ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona ja Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste ütlevad, et seekord on tõsi taga.

Selleks et buss peatuses peataks, tuleb vajutada stoppnuppu, ükskõik kas buss on rahvast täis või on seal vaid üks sõitja. Samaväärseks ei loeta enam, kui sõitja seisab bussiukse juures. Sõitjal on vabadus seista, kus meeldib, aga bussijuht ei pea üritama sellest järeldusi teha.

Kui sõitja vajutab stoppnuppu, on see juhile märguanne peatumise soovist. Et sõnum on pärale jõudnud, sellest annab märku salongi laes süttiv tulikiri.

Jutte sellest, et nupuni ei ulatu, ei saa väga tõsiselt võtta, sest Scaniates on neid igal pool, Mazides pisut hõredamalt.

Märguande peale peatumisel on mitu mõtet. Asjata peatumise ärajätmisel jõuab buss kiiremini edasi ja kütust kulub vähem, ka püsib salong soojem, kui asjata uksi lahti ei tehta.

«Nii palju, kui juhtidelt olen kuulnud, on inimesed väga erineva suhtumisega,» ütles Kaljuste. «Paljud on juba omaks võtnud ja vajutavad, aga teised seisavad ukse juures ega vajuta, on suisa vastased, sihilikult ei vajutata. Miks see nii on, ei tea.»

Stoppnupunõue on toonud Sebesse kirjalikke kaebusi ja on ka helistatud.

»Üks viimatine kõne oli sellest, et tuttav unustas kogemata nuppu vajutada ja buss sõitis peatusest mööda,» rääkis Kaljuste. «Aga ta polnud väga pahane, sest kodu oli täpselt kahe peatuse vahel.»

Reegel rangemaks

Oona ütles, et linna soovitus on olnud praegu nupunõudega mitte väga teravaks minna, kuigi tüli on sellest sündinud, kui näiteks juht või mõni sõitja kähvab.

Kaljuste ütles, et Sebe on andnud juhtidele korralduse võimaluse korral peatusest mitte mööda sõita, vaid proovida õpetada sõitjat nii, et buss peatub, aga ei ava uksi, ning juht palub mikrofoni kaudu nuppu vajutada.

«Mulle päris hästi see praegune lahendus ei meeldi, ma lõikaks selle saba korraga,» lausus Kaljuste. «Sellest ei õpita, kui info on välja pandud, keegi nuppu ei vajuta, aga bussid ikka peatuvad.»

Stoppnupureegli järgimine läheb aga rangemaks, kui bussidesse jõuavad lähinädalail uued häälteavitusseadmed, kuhu on nupunõude kohta lause sisse loetud. Kaljuste lisas, et kui need tööle hakkavad, peaks teave küll kõigile kohale jõudma ja siis lõpetatakse märguandeta peatumine ära.
 

Kuidas kasutada stoppnuppu

• Stoppnupp on ette nähtud peatuse tellimiseks selleks ette nähtud peatuses, see ei ole hädaabinupp ega mõeldud peatuse tellimiseks suvalises kohas.

• Stoppnuppu tuleks vajutada hiljemalt paarsada meetrit enne bussi soovitud peatusesse jõudmist, kuid mitte enne, kui buss on eelmisest peatusest välja sõitnud.

• Liikumispuudega inimestele lisab stoppnupu kasutamine turvalisust, sest nad ei pea tõusma oma kohalt enne bussi peatumist.

• Kui bussi laes põleb plafoon kirjaga «peatus», on keegi juba peatuse tellinud ja korrata pole seda vaja.

• Stoppnupud on bussides tähistatud sõnaga «stop», nendele osutavad ka bussidesse pandud lisakleebised.

Allikas: Üllar Kaljuste