Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2009/05/05/173445t1h86b2.jpg)
Kokku kolm 230 ruutmeetri suurust maja peaks novembri keskpaigaks valmima Põltsamaa uhiuues SOS lastekülas. Kogu Euroopas ainulaadseks teeb ettevõtmise see, et külas asuvad tööle abielupaarid ning kolm maja rajatakse keset linna.
Täna sõlmivad SOS Lasteküla Eesti Ühing ning Nordecon Ehitus AS Tallinnas ehituslepingu, milles määratud 8,5 miljoni krooni eest kerkib Põltsamaale Kannikese tänavale kolm maja. Igaühes neist hakkab elama üks abielupaar ning kuus last. Ehitus peaks algama juba tuleval esmaspäeval.
Vastuseisust poolehoid
Vajadust lasteküla järele jagub Jõgevamaal omajagu, kinnitas SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektor Margus Oro. Tema sõnul asub Jõgevamaa riskirühma kuuluvate laste hulga poolest Eestis Lääne-Virumaa järel teisel kohal.
«Näiteks 2007. aastal oli Jõgevamaal kokku 217 last, kellega sotsiaaltöötajad tegelevad ning kes võivad sattuda asenduskodusse sealhulgas ka SOS lastekülla,» selgitas Oro.
Aasta tagasi avaldasid kohalikud elanikud taolise küla kerkimise suhtes oma vastuseisu ning väljendasid pahameelt, et linnavalitsus ei ole oma plaanidest inimesi õigeaegselt teavitanud ega nende arvamust küsinud. Sellest tingituna saadeti Põltsamaa linnavalitsusele koguni märgukiri, kus sooviti teada, mis elanikke tulevikus seoses SOS-majade piirkonda tulekuga ees ootab.
Oro sõnul polnud inimeste vastuseis tegelikult suur ning praeguseks on kõiki küsimusi põhjalikult linnarahvale selgitatud. «Naabrid on nüüd nõus ja rahul.»
Huvilisi jätkub
Ehkki konkurssi küla personali leidmiseks pole veel välja kuulutatud ning selle ettevalmistamine alles käib, on mitmed abielupaarid võimaluse vastu SOS-majades töötada juba aru pärinud.
«Mitte ainult Põltsamaalt, vaid ka igalt poolt mujalt Eestist on töötingimuste kohta aru pärima tuldud. Loodan väga, et kõik need abielupaarid ka konkursil osalevad, mille me kuulutame välja maikuu jooksul,» märkis Oro.
Kuidas uut tüüpi integreeritud küla töö käima läheb, seda jälgivb pingsalt ka lastekülade ühingu Euroopa keskkontor Austrias Viinis.
Lastekülas tööd alustavad inimesed teenivad sama suurt palka nagu kooliõpetajad. Pere ülesanne on 15 aasta vältel kasvatada suureks kuus last. Kui abielupaar oma ülesandega hakkama saab ning töö korda läheb, ei kuuluta lasteküla ühing välja uut konkurssi, vaid need inimesed saavad majas edasi elada ja võtta oma hoole alla uued lapsed.
Halduskulud veel lahtised
Kui palju hakkab majade edasin ülalpidamine maksma, seda Oro veel täpselt öelda ei osanud.
«Oleme teinud erinevaid kalkulatsioone, ent väga palju sõltub sellest, kas gaasitrassi ehitus jõuab lähema kuue kuu jooksul Põltsamaale või mitte. Samuti selgub töö käigus, kas Euroopa rahadega veetrasse uuendav Põltsamaa linn jõuab sügiseks majad trassidega liita või tuleb meil otsida alternatiive.»
Kogu SOS-majade ehitusraha raha tuleb väljastpoolt Eestit. 85 protsenti kaheksast ja poolest miljonist maksavad Island, Norra ja Lichtenstein, ülejäänud summa tuleb Austriast ning teisteltki riikidelt.