/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/02/26/1607032t1h1a10.jpg)
Peaaegu ühe kolmandiku Eestis lüpstava piima vedu Läti ja Leedu kombinaatidesse tagab esialgu meie lehmapidajaile rahuldava sissetuleku ning pole võimatu, et tänavu kallineb toorpiima liiter veel sendi-paari võrra.
Suurtootjad jäävad toorpiima hinnaga rahule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roiu lähistel tegutseva 360 lüpsilehmaga osaühingu Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel nentis, et piimatootjate käsi käib praegu üpris kenasti. Toorpiima keskmine müügihind on kõrgem, kui oli jaanuaris – 33 senti liitri eest.
Männiku Piima ja veel 23 piimatootjat ühendaval tulundusühistul Laeva Piim, mille liikmed toodavad päevas kokku umbes 250 tonni piima, on õnnestunud sama hind fikseerida ka märtsiks.
Paremad müügimehed
«Eks elekter ja muud sisendid kallinevad, aga praeguse hinnaga võib siiski piima toota ja ära elada,» nentis Samarüütel. «Oleme optimistid, loodame samal tasemel jätkata.»
Avo Samarüütel meenutas, et praegusega samasugusel tasemel oli toorpiima hind ka 2011. aastal. Läinud aastal langes hind korraks juba kriitilisele tasemele, 27 sendile liitrilt, aasta keskmiseks kujunes 30 senti.
Samarüütli selgitusel on talviti Läti ja Leedu vajadus toorpiima järele Eesti omast kõrgem, sest nende karjad on väiksed ja talvine väljalüpsi vähenemine annab rohkem tunda.
Nõudluse kasv lubab küsida Eesti farmiomanikel Läti ja Leedu piimatöötlejailt umbes ühe sendi võrra kõrgemat hinda, kui maksavad siinsed kombinaadid.
Avo Samarüütel nentis, et kuigi Eestisse veetakse piima ka sisse, ületab eksport seda siiski mäekõrguselt. Samarüütli andmeil lüpstakse meie lehmadelt keskmiselt umbes 60 protsenti rohkem piima, kui on Eesti ostjate vajadus.
«Toorpiima eksport ongi see, mis hinda kujundab: kas hoiab stabiilsena või ei hoia,» tõdes 1250 lüpsilehma pidava aktsiaseltsi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder.
Ta viitas täienduseks Samarüütlile, et Leedu piimatööstustel lubab paremat hinda maksta Eesti tööstustest suurem tõhusus: nad töötlevad iga päev mitu korda suurema koguse piima, kuid ajavad läbi väiksema toodete sortimendiga.
Avo Samarüütli meelest on lisaks sellele leedukate müügioskused paremad kui Eesti müügimeestel. Nii õnnestub Leedust eksportida piimatooteid ka Venemaale.
«Nad tahaksid meilt toorpiima ilmselt rohkemgi, aga eks me pea oma turuga ka arvestama,» kõneles Samarüütel. «Kõiki mune ei maksa ikka ühte korvi laduda.»
Tahaks Euroopa keskmist
Aavo Mölder meenutas, et juba 2008. aasta lõpus tõusis toorpiima hind korraks 5 krooni ja 60 sendini ehk peaaegu 36 eurosendini.
«Tootjale oleks vaja stabiilsust,» rõhutas Mölder. «Rapsikook, mais ja söödateravili on kallinenud, väetised saame ülejäänud euroliiduga võrreldavate hindadega. Soovime jõuda tänavu töötlejatega kokkuleppele, et püüame järgida liikmesriikide keskmist hinda.»
Hiljuti avaldatud statistika järgi oli toorpiima keskmine hind ELis eelmise aasta lõpul 34 senti liitri kohta.