Loomekeskuse park saab purskkaevu

Urve Sõmeri erakogust pärit fotol on Kalevi 13 õuel asuv purskkaev millalgi aastail 1964–1968. Taamal on näha Kalevi tänava villas olnud sanatooriumi kaldteed.

FOTO: Erakogu

Loomemajanduskeskuse õuel oleva purskkaevu taastamine on plaanis juba sel suvel, õla paneb alla Tartu Hansa Rotary klubi ja puudujääv summa on kavas koguda annetuskeskkonna Hooandja kaudu.

Loomemajanduskeskuse õuel on purskkaevu müürid veel säilinud ja ühelt vanalt fotolt on näha, milline oli purskkaev umbes 50 aastat tagasi. Keskuse juht Raul Oreškin ütles, et muinsuskaitse on andnud taastatava purskkaevu projekteerimise võrdlemisi vabaks, seega võib lahendus tulla moodsam. Lähtuda tuleb siiski sellest, et purskkaev on Kalevi 13 villa kompleksi osa.

Taastamine on veel algusjärgus, alles eile kinnitas Tartu linnavalitsus purskkaevu ja loomemajanduskeskuse õue rekonstrueerimise projekteerimistingimused.

Oreškin lisas, et õue ja purskkaevu projekteerimisega tegelevad praegu loomemajanduskeskuse maastikuarhitektuuribürood Tajuruum ja Ökodisko. Esimesed eskiisid valmivad sel nädalal, siis saab hakata eelarvet kokku lööma.

«Hinnaklass on 20 000 eurot, tähtaega veel ei ole,» rääkis ta. Siiski on lootus, et tänavu suvel saab töö tehtud.

Tartu Hansa Rotary sai partneriks purskkaevu taastamisel pärast seda, kui klubi käis loomemajanduskeskuse kompleksi vaatamas ja esitati küsimus, kas nad saavad kuidagi aidata. «Purskkaevu idee neile meeldis,» kõneles Oreškin.

Summa pole väike, kuid lootus on leida veel mõni ettevõte, peale selle on kavas kasutada rahvarahastu keskkonna Hooandja abi.

Purskkaev ja jutuks olev õueala on kild tervikust, mis on pargiala loomemajanduskeskuse ja Lille 10 uue loodusmaja vahel. Selle korrastamine käib käsikäes uue loodusmaja ehitusega euroraha toel, valmimine on kavandatud eelolevasse suvesse. Pursk­kaev jäi aga selle töömaa piiridest välja.

Pargi korrastamise eestvedaja on Tartu keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusma. Projekteerijaks on Karisma Arhitektid ja Kai Süda.

Ruusma ütles, et parki tuleb palju põnevaid asju, millel on loodushariduslik lisaväärtus. Näiteks koprapesa või kompostikastid, kuhu pannakse pargist kogutavad puulehed. Kuna kasti üks sein on klaasist, saab jälgida, kuidas lehtedest saab muld. Tuleb mitu õpinurka, aga ka mänguväljak, kus liumägi on nõlva sisse süvistatud. Seda nimetatakse saarma liurajaks, sest saarmad lasevad vahel lõbu pärast nõlvast alla.

Liivakaste on plaanitud kolm, ühes punakas liiv Aruküla ladestust, ühes hele Piusa liiv ja ühes mererannaliiv.

Karussellid on kavandatud nii, et kui need pöörlema tõugata, tekib illusioon munast arenevast liblikast.

«Minult on tihti küsitud, kas see jääb linnarahvale avatuks, te panete ju aia ümber,» rääkis Ruusma. «See jääb avatuks ja kõik võivad seal käia.»

Riia tänava purskkaev jäi joone alla

Tartu linnamajanduse osakond taotles Tartu kevadisest lisaeelarvest raha Riia mäe purskkaevu ja selle ümbruse korrastamiseks, taotlustes oli kirjas 25 500 eurot. Linn plaanib lisaeelarve volikogusse saata sel neljapäeval, et see jõustataks märtsis volikogus.

Eile ütles abilinnapea Raimond Tamm, et see summa on siiski ära kärbitud.

Riia tänava purskkaev ei ole juba mitu aastat töötanud, sest süsteem kulutab palju vett ja ühtlasi raha. Sõjakooliesisel platsil on aga muidki hädasid, nimelt kipuvad paekivist müürid pudenema. (TPM)

Tagasi üles