Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Nõo tüdruk rajas Ugandasse kohviku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
MTÜ Mondo vabatahtlik Siisi Saetalu hoiab pildil kohviku silti Pop Up. Pop up tähendab esilekerkimist või väljailmumist. Ülejäänud inimesed sel pildil on kohviku töötajad ja saksa vabatahtlikud. Kohvik töötab sotsiaalse ettevõttena, mis tähendab, et ärist ei võeta välja tulu, vaid see investeeritakse ettevõtte arengusse, ning et kohvik annab tööd erivajadustega kohalikele noortele.
MTÜ Mondo vabatahtlik Siisi Saetalu hoiab pildil kohviku silti Pop Up. Pop up tähendab esilekerkimist või väljailmumist. Ülejäänud inimesed sel pildil on kohviku töötajad ja saksa vabatahtlikud. Kohvik töötab sotsiaalse ettevõttena, mis tähendab, et ärist ei võeta välja tulu, vaid see investeeritakse ettevõtte arengusse, ning et kohvik annab tööd erivajadustega kohalikele noortele. Foto: Kullar Viimne

Uganda pealinnas Kampalas avab igal hommikul kell 11 uksed kohvik Pop Up. Hoovivärava lükkab lahti teenindaja Frederick Osiya ning kokk Andrew Aloro on sel ajal juba köögis banaaniputru keetmas.

Menüüs on riisitoite ja lihahautisi, eelroana pakutakse liha-  või köögiviljatäidisega pirukaid samosasid, joogiks kohvi, teed ning karastusjooke.

Tartuga on teema seotud sel määral, et kohviku asutamise taga on ühe Nõost pärit tüdruku, antropoloog Siisi Saetalu töö vabatahtlikuna ning kohviku äriplaani on aidanud lihvida Vilde lokaali pidajad Priit Rei­man ja Lauri Kasemets.

Mittetulundusühingu Mon­do vabatahtlik Siisi Saetalu veetis Aafrikas eelmisel aastal üheksa kuud.

Ta sai oma elu ühe eredaima kogemuse, püüdes täita esmapilgul võimatuina näivaid ülesandeid ning tõdedes lõpuks, et inimesed on oma lootuste ja ootuste poolest siiski igal pool üsna sarnased.

«Kõige raskem oli, kuidas sellises keskkonnas hakata tööle nagu nemad ning mitte stressi minna, kui asjad ei laabu,» meenutas ta.

Teine raskus seisnes Saetalu sõnul selles, kuidas leida inimesi, keda võib usaldada, ning kuidas eristada neid teistest, kes vaid teesklevad sõbraks olemist.

Praegu on Pop Upi täiskohaga töötajad lisaks majahoidjale ja kokale veel kassapidaja, ratastooli kasutav Olivia Naava, ning koka abi, liikumisel tugikeppe vajav Annet Babiryele. Ülejäänud inimesed käivad tööl periooditi ning nad on erivajadustega noorte internaatkooli õpilased.

Kassapidaja Olivia Naava on Siisi Saetalule näiteks öelnud, et veel aasta eest ei uskunud ta, et ta terve oma elu jooksul üldse kunagi töö leiab.

Sellest, milliseid seiklusi ühe kohviku loomine Ugandas vabatahtlikule veel tõi, räägib Saetalu kõigile huvilistele Vilde lokaalis homme õhtul kell 18.

Ühe niisuguse Aafrika õhtu on tüdruk seal juba korraldanud. See oli aga aasta eest, kui tema jalad Uganda maad veel puudutanud polnud.

Vilde lokaali juhataja Priit Reiman ütles, et algul tundus neilegi Siisi Saetalu missioon pisut hullumeelsena. «Aga tema silmad põlesid ning ta soov Ugandas midagi ära teha oli suur,» meenutab Reiman. «Kui Siisi oleks läinud sinna lastekodu avama, poleks see meid erutanud, aga et ta läks asutama kohvikut, otsustasime toetada.»

Siisi Saetalu peab seniajani veebi vahendusel kohvikul silma peal. Et kohvik oleks kasumlik, peab selle käive olema umbes 4000 eurot kuus, ütleb ta. Nii see veel aga ei ole. Märtsis läheb Pop Upile toeks järgmine vabatahtlik Aliine Lot­man. Tema ülesandeks on uute klientide leidmine ja käibe kasvatamine.

Märksõnad

Tagasi üles