Elekter on muutunud inimesele sama vajalikuks kui hapnik. Ilma elektrita ei kujuta elu ette isegi kõige rohelisemalt ellu suhtujad. Elekter on nii sügavalt meie elus, et kui ühel päeval seda äkki ei ole, on ka mõistus otsas. Välja on töötatud põhjalikud juhised, kuidas elektrit ohutult kasutada.
Elektripaigaldise ehituse ja käidu seaduslik alus on sätestatud 1999. aastal elektriohutusseadusega, mida on juba mitu korda uuendatud.
Pärast NSV Liidu lagunemist on meie turule paisatud väga palju elektriseadmeid, mida NSV Liidu normatiivide järgi ehitatud elektripaigaldistes ei tohiks ilma kaitsejuhita kasutada: veekeedukannud, elektriboilerid, külmikud, pesumasinad, elektrikonvektorid, arvutid jpm.
Sageli ostetakse esmalt elektriseade ja alles hiljem selgub, et seda pole võimalik enne elektripaigaldist renoveerimata ohutult kasutada. Enamasti võetakse niisugustel juhtudel elektriseade elektripaigaldise rikkumise riskiga ikkagi kasutusele. Näiteks 6 A pistikupesa klemmidele surutakse jõuga tänapäevane 10 A pistik.
Juhtub sedagi, et vana korteri renoveerimata elektripaigaldist on arendatud 6 A pistikupesast põrandal paiknevate pikendusjuhtmete abil, põhjustades nii tule- ja eluohtliku olukorra.
Omanikud ei tohiks unustada, et enne 1970. aastat ehitatud majades oli projekteeritud tuppa tavaliselt üks pistikupesa ja üks lamp lakke, seega elektriseadmete võimsus oli väike.
Tänapäeval on kodudes kodumasinate arv ja võimsus küll mitmekordistunud, kuid elektripaigaldis on sageli majanduslikel põhjustel ja elektriohtu alahinnates jäetud renoveerimata.
Tihti on põhjuseks väärarvamus, et kui siiani pole õnnetusi olnud, ei juhtu edaspidigi midagi. Siiski on selgunud, et ülekoormatud pistikupesadest, harukarpidest, liini- ja pikendusjuhtmetest on saanud alguse paljud tulekahjud.
Möödunud aastal üle sajast ja selle aasta algul peaaegu tosinast elektrist tingitud tulekahjust nähtub, et on tekkinud tungiv vajadus äratada omanikud unest üles ning aidata neil mõista elektripaigaldise tehnilise kontrolli tähtsust ja renoveerimise vajalikkust.
Põhiseaduse paragrahvi 33 järgi on kodu küll puutumatu, kuid elektriohutusnõuete eiramisel võib inimene elu kaotada ja punane kukk kodu sootuks hävitada. Iga omanik majanduslikust seisundist olenemata peaks aru saama, et elektripaigaldis vajab pidevat hooldust ja sageli remonti, selle jupiviisi tänapäeva nõuete kohaseks renoveerimisest pole suurt kasu.
Praegu on talv, toasooja saamiseks kasutatakse elektrisoojendusseadmeid, mis põhjustavad sageli elektripaigaldises ülekoormust. Ehkki elektri hind on kõrge ja on tehtud säästulobitööd, juhtub elektrist tingitud tuleõnnetusi meie väikese Eesti kohta liialt palju.
Ühtlasi näitab see, et 50-aastane okupatsioon ja suletud ühiskond on jätnud vanade kortermajade korterite ja vanade eramute elektripaigaldiste kasutajatele tõsised katsumused, sest neis ei ole võimalik ohutult nüüdisaegseid kodumasinaid kasutada.
Samas paljud koduomanikud, väikesepalgalised ja pensionärid, ei ole tihti ilma riigi toetuseta suutelised vigu kõrvaldama.
Praegused riigi toetused elamute energiatõhususe ja sisekliima parandamiseks paraku ei näe ette elektripaigaldise renoveerimist. Aga peaksid.
