Tartu uued aukodanikud pärjati aumärkidega

Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktus Vanemuise kontserdimajas (pildil Tartu aukodanikuks saanud Ene Mihkelson, Ülo Kaasik ja Mart Ustav koos kaaslastega). Foto: Sille Annuk / Postimees

Vanemuise kontserdimajas laupäeval peetud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsertaktusel pärjati Tartu uuteks aukodanikeks kirjanik Ene Mihkelson, emeriitprofessor Ülo Kaasik ja professor Mart Ustav.

«See tunnustus on mulle väga oluline. Minu hingele on see hindamatu väärtus,» lausus kirjanik Ene Mihkelson pärast aumärgi kättesaamist ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri kontserti. 

Kirjandusauhindu võitnud luuletaja ja prosaist astus Tartu Ülikooli õppima 1963. aastal ning sel sügisel täitub tal siin 50 aastat. Mihkelsoni sõnul ei ole ta leidnud ühtegi teist niivõrd tööd ja hingerahu soosivat linna, kui on Tartu. «Siin on nii suurepärased inimesed, kohtuvad eri põlvkonnad ja kui buss sõidab Tartusse sisse, siis ma tunnen, et olen kodus,» lausus kirjanik.

Mihkelson ja tema looming on pälvinud tunnustust ja preemiaid. Ta on saanud kaks korda Juhan Liivi luuleauhinna ning tema 2001. aastal ilmunud raamat «Ahasveeruse uni» nimetati taasiseseisvunud Eesti parimaks romaaniks.

Töö veel pooleli

Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav märkis tänukõnes, et kuigi aukodaniku tiitlit nimetatakse elutööpreemiaks, ei kavatse ta veel lusikat nurka visata. «Tunnen ennast väga ebamugavalt. Olen 63 aastat vana, mul on elu veel ees ja pool tööd tegemata. Natuke vara on mulle elutööpreemiaid jagada,» lausus Ustav pärast aktust tuttavatelt õnnitlusi vastu võttes.  

«Eks see on muidugi tähtis ja meeldiv, kui märgatakse, aga praegusel juhul on mul ebalev tunne. Nii palju asju on pooleli ja pea mõtteid täis. On vaja edasi liikuda. See on, nagu paneks sõitva hobuse külge ilusaid tutikesi, aga mis veoloom ta siis enam on,» märkis Ustav ning lubas naljaga pooleks anda aumärgi lastelastele mängimiseks.

Tartu rolli oma elus hindas aga professor kõrgelt. «Ma arvan, et Tartu on hea koht oma laste kasvatamiseks ja hariduse andmiseks. Meil on neli last, kaheksa lapselast ja kõik nad on saanud hariduse siin. Tartu on paraja suurusega, siin on väga hea ülikool. Ei ole suurlinna melu ja kära. Siin on võimalik mõelda, planeerida ja midagi suurt ära teha,» rääkis Siberis sündinud Ustav.

Jäi tagasihoidlikuks

Oma teeneid Tartu linna ees hindas tagasihoidlikult ka kolmas värske aukodanik, TÜ matemaatika-informaatika emeriitprofessor Ülo Kaasik, kelle initsiatiivil loodi 1959. aastal Tartu Ülikooli arvutuskeskus. «Püüdsin meelde tuletada, kas olen midagi Tartule teinud, aga ei leidnud midagi. Minu arvates pole ma seda ära teeninud,» sõnas kuuskümmend viis aastat Tartus elanud Kaasik.

Eesti matemaatika grand old man’iks kutsutud Kaasikul on olnud väga suur roll eestikeelse matemaatikakirjanduse arendamises. 2001. aastal pälvis ta presidendilt ka Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Lisaks aukodanikele tunnustasid Tartu linnapea Urmas Kruuse ja volikogu esimees Mihhail Lotman Tartu Tähe teenetemärgiga lennundusmuuseumi rajajat Mati Meost, Treffneri gümnaasiumi õppealajuhatajat Aime Pungat ning kirurg Toomas Välit.

Tartu linna aukodaniku nimetus on auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud silmapaistvate teenete eest. Tartu Täht antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest.