/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2013/02/20/1586536t1he460.jpg)
Päästeamet ei nõustu Tartu linnavalitsuse seisukohaga, et Haava tänaval kunagise Jaan Tõnissoni maja hõivanud inimesed on ohuks majale ja naabruskonnale, ning nimetab selliseid väiteid eksitavaks.
Päästeamet ei pea Haava tänava skvottijaid ohtlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Viljar Schmidt ütles, et päästekeskusele ei ole teada, kas majas elatakse omaniku loal või mitte, sest päästekeskus ei ole saanud omanikult ühtki teadet, et tal oleks midagi selle vastu, kui keegi hoonet kasutab.
Schmidt nentis, et see ei ole ka päästekeskuse pädevusvaldkond.
Küll ütles ta, et pole põhjust seda konkreetset maja ja selle praegusi elanikke riskirühma liigitada: «Mina ei näe seal suuremat ohtu, kui on tavaliselt igal pool.»
Vaid üks väljakutse
Schmidti sõnul on Haava 7a majja olnud vaid üks väljakutse, mis oli seotud hooletusega kütuse valamisel elektrigeneraatorisse. «Sel juhul oli tõesti tegemist hooletu käitumisega, mille kohta menetlejad ka vastavat isikut väärteo korras karistasid. Aga sellist hooletust juhtub igal pool,» ütles ta.
«Maja juures on eelmisel aastal olnud ka kaks lõket, aga neid lõkkeväljakutseid on individuaalmajade piirkonnas pidevalt, kui suvel aias grillitakse või on üritused,» märkis Schmidt. Päästeameti kinnitusel ei ole neil mingit alust seostada neid lõkkeid majahõivajatega.
Päästeameti kinnitusel ei ole ka mingit alust seostada hõivajaid prügikastide põlemisega tänavu jaanuaris, põlengu tekke põhjust ei olnud võimalik kindlaks teha.
«Selline seostamine oleks meelevaldne,» ütles Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Evelin Uibokand.
Schmidt jätkas, et nende poole on naabrid pöördunud küsimusega, kas Haava 7a majas rikutakse tuleohutusnõudeid, mispeale läinud suvel käis inspektor olukorda kontrollimas, kuid tuleohutusnõuete rikkumist ei tuvastanud.
Päästeameti vaatevinklist on elanikega maja igal juhul tuleohutum kui hüljatuna seisev maja.
«Otse loomulikult,» kinnitas Schmidt. «Tühja hoone puhul on see oht, et sinna tulevad sisse inimesed, kes ei hooli tuleohutusnõuetest ja võivad seal käituda täiesti ettearvamatult. Antud juhul inimesed, kes seal elavad ja peavad seda elukohaks, peavad nõuetest kinni. Kuni suitsuandurite paigaldamiseni välja.»
Mure tühjade majadega
Schmidt lisas, et sellest majast palju rohkem teevad muret tühjad majad, mida 2009. aastal alustatud registri järgi on Tartus umbes 80. Põlenguid nendes on küll vähemaks jäänud, kuid tuleb ette keskmiselt üks kuus, väitis ta.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder rääkis veebruari alguses Tartu Postimehele, et Haava 7a maja hõivanud inimeste tegevus on mitte üksnes ebaseaduslik, vaid ka ohtlik.
«Meie jaoks on küsimus, kas need inimesed saavad täielikult aru, mida nad seal teevad,» lausus Mölder. «Me tajume ohtu nii vara säilimise kui ka nende inimeste endi suhtes.»
Päästekutsed Haava tänavasse
Eelmise aasta algusest on päästjad saanud neli väljakutset.
• Tulekustutustööd 29. mail 2012 kell 19.07. Haava 7 hoovis põles hoone lähedal järelevalveta lõke.
• Tulekustutustööd 28. augustil 2012 kell 17.55. Haava 7a hoovis tehti lõket hoonele liiga lähedal, on lastud see ära kustutada.
• Tulekustutustööd hoones 12. jaanuaril 2013 kell 3.15. Haava 7a keldris põlesid elektrigeneraator ja uks. Põhjuseks hooletus põlevvedelikuga ümberkäimisel.
• Tulekustutustööd 21. jaanuaril 2013 kell 00.03. Haava 1 juures põles prügikonteiner lahtise leegiga. Tulekahjus hävis kolm prügikasti, tulest said kannatada umbes kaks meetrit aeda ja sõiduauto.