Uus meetod ajab vähirakud lõksu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Asper Biotechi vanemteadur Anu Aaspõllu näitab koos firma tootejuhi Valdur Mikitaga nende Tartu laborisse hiljuti üles seatud teise põlvkonna sekvenaatorit, mille abil määratakse DNA-järjestusi ning mida kasutataksegi uues rahvusvahelises vähiuuringus.

FOTO: Margus Ansu

Miks hakkab hästi ravitud ja kontrolli all püsiv kasvaja äkki siirdeid ajama? Kas vastus selguks siis, kui patsiendi vereringest püüda kinni kõik vähirakud? Ja kas see vastus aitaks inimest siis ka paremini ravida?

Just niisuguse teemapüstituse üle juurdlevad praegu seitsme riigi teadlased, arstid ja spetsialistid ning teiste seas ka Tartu biotehnoloogiaettevõtte Asper Biotech inimesed.

Jutt käib Euroopa vähiuuringute projektist, mis kavandab läbimurdelist uuringumeetodit. See põhineb vähipatsiendi veres vabalt ringlevate vähirakkude kinnipüüdmisel ja molekulaarsel profileerimisel ning tuumorirakkude DNA ja RNA analüüsil.

Uurivad pärilikkuseainet

See, milliseid meetodeid ja markereid selle DNA- ja RNA-analüüsi puhul üldse arvestada, on jäetud Tartu teadlaste välja selgitada.

«Praegu on luubi all rinnavähk ja eesnäärmevähk, tulevikus peaks olema võimalik veres vabalt ringlevate vähirakkude kinnipüüdmise teel skriinida kõiki vähipatsiente,» rääkis Asper Biotechi vanemteadur Anu Aaspõllu. «CTCtrap-meetod aitab vähidiagnostikat ja -ravi oluliselt parandada ning on taas üks samm edasi personaalses ravis.»

Aaspõllu lisab, et tsirkuleerivaid vähirakke on teadlased juba pikka aega silmas pidanud. Aga iga uue teadmisega on lisandunud uusi vasturääkivusi. Põhjus näib olevat selles, et praegu kasutusel olevad vähirakkude püüdmise meetodid võtavad patsiendilt ainult väikese koguse verd.

Suur osa vähirakkudest on jäänud kinni püüdmata, mistõttu neid rakke ei saagi täie piisavusega iseloomustada.

Euroopa vähiuuringute meeskond koosneb üheteistkümnest partnerist. Igal teisel nädalal leiavad aset Skype´i-konverentsid, kus partnerid annavad üksteisele aru, kuidas neil läheb.

«Meile valmistatakse rakkude proovid ette ning meie uurime siin Tartus nende vähirakkude DNAd ja RNAd,» rääkis Aas­põllu. «Uuritavad ei ole aga Eesti patsiendid.»

Kuus miljonit eurot

Tervet rahvusvahelist uurimisrühma juhib kliinilise biofüüsika professor Leon Ter­stappen Hollandist Twente Ülikoolist. Euroopa Liit rahastab uuringuid 6 miljoni euroga.

«Projekti maksumus on tegelikult suurem, sest kõik partnerid peavad panustama ka ise,» lisas Asper Biotechi tootejuht Valdur Mikita. «Meie huvi on olla valdkonnaga hästi kursis ja kaasa areneda. Oleme ju biotehnoloogiaettevõte, mis on välja kasvanud Tartu Ülikoolist, ning Tartu teadlased on oma geeniuuringutega juba ammu maailmakaardil.»


CTCtrap-meetod

• Veres vabalt ringlevate tuumorirakkude (circulating tumor cells) kinnipüüdmine.

• Nende rakkude varajane avastamine on suure tähtsusega kasvaja kaugsiirete kindlakstegemisel.

• Tehnoloogia on prognooside järgi meditsiinis rakendatav umbes nelja aasta pärast.

Tagasi üles