Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2008/11/19/95058t1h584c.jpg)
Laeva «Teeme ära» mõttetalgute paigana reklaamitud kultuurimaja juures valitses vaikelu tellingutega.
«Jõudu! Ei tea, kus need mõttetalgud on? Koolimajas või?» Poe ees uimerdas paar häguse pilguga meest. Neist üks vaatas hüüde peale esmalt selja taha, siis prügikasti poole ja uue hõike peale auto poole.
Mõne sammu auto poole vaarunud, naeratas mees joviaalselt. «Koolis vist jah. Aga meil on siin oma mõttetalgud! Paneme kõik asjad paika!»
Koolimaja väheldasse, sestap hubasesse saali kogunes 22 ajurünnaklast. Alustuseks pidin vabatahtlikult sunniviisil tegema veidi võõristavaid asju. End esitledes ütlema perekonnanime asemel omadussõna ja suruma kõigi kohalviibijate kätt.
Formuleerinud küsimuse «Kuidas tagada kõigi turvalisus?» avastasin end klassiruumist, kus probleemi täpsema sõnastuse ning lahenduste loetelu panime paika naisega kahekesi. Näis, et kõige enam erutasid arutlejaid kogukonna ühistegevus ja heakord. Õnneks selgus, et minu turvalisusteema õnnestub väga hästi haakida näiteks bussiootepaviljoni ümber jõlkuvatele noortele grilliplatsi ja püstkoja ehitamise plaaniga. Veel võttis jumet mõte pakkuda huvilistele noortele vallakeskuse ilupeenarde rajamise ja hooldamise tööd kas väikese palga või rokk-kontserdi preemiapiletite eest.
Mulle jäi hea tunne. Sain hulga uusi teretuttavaid, täiendasin pilti maa-asula muredest ja mõtlesin oma peas mitu asja selgemaks. Lõpuks andsin lubaduse, et annetan Laeva lillepeenarde heaks vähemalt sada krooni.