Parimad plaanid pidasid vett

Nõo reaalgümnaasiumi õpilane Eneli Õigus tutvustas žüriile oma juba kolm aastat tegutsenud sporditarvete internetipoodi. Foto: Sille Annuk

Atlantise konverentsikeskuses võistles eile üksteist noorteseltskonda oma äriplaanidega žürii tagasiside ja väikeste auhindade nimel.

Esitlejate hulgas oli neid, kelle ettevõtted juba ammu töötavad, aga ka neid, kellel on olemas vaid teostamist ootav idee.

Näiteks Eneli Õigus Nõo reaalgümnaasiumist tutvustas jalgpalliklubi FC Elva internetipoodi, mis on juba kolm aastat edukalt Nike spordivarustust müünud, korraldanud üritustel müügipäevi ja pakkunud võimalust oma kodulehel näiteks lapsele väikseks jäänud heas seisus jalgpallijalatseid edasi müüa või halvemas majanduslikus olukorras lastele annetada.

Eneli Õigusel on plaan tulevikus poodi laiendada ning unistus, et ühel päeval ei vajaks FC Elva enam sponsoreid, vaid saaks poe toel tegutseda.

Kommertsgümnaasiumi neiud Ingrid Tagel ja Kristi Reinet tõid võistlusele hoopis oma tulevikumõtetega äriplaanid. Tagel rääkis, et kohustusliku koolitööna pidid nad valmis tegema põhjaliku äriplaani, kus on kõike arvesse võetud ja mille võiks ka päriselt töösse võtta.

Plaanid tulevikuks

Tageli idee on teha õmblusateljee, tema hobusesõbrast sõbranna plaanib aga ratsutamiskompleksi.

Mõlemad tüdrukud kurtsid enne esinemist, et kuigi teiste esitlusi oli põnev vaadata, oli enda ülesastumise pärast tugev närv sees. «Kuulsin alles eile õhtul, et me siia tuleme, ja viskasin kiiresti midagi kokku,» oli Reinet rahutu. Esinemine läks siiski mõlemal sujuvalt.

Närvipinge teiste noorte ja žürii ette astumise pärast oligi mõnele liiga suur, esinemisest loobunud kahest firmast üks põhjendas oma kojujäämist just esinemishirmuga.

Esitatud äriplaanidest valis žürii välja kõige jätkusuutlikumad ja põnevamad. Esimese koha sai Võnnu noormeeste elektroonikafirma Õun, mis toodab peamiselt pimedus-, valgus- ja metallidetektoreid. Neid saab kasutada nii füüsika- ja elektroonikatundides kui ka lihtsalt enda lõbustamiseks ja arendamiseks.

Neil on plaan toota tulevikus koduelektroonikat ning jõuda oma toodetega kogu maailma. Tallinnas õpilasfirmade laadal soovitas žürii neil oma ideele lausa patent võtta.

Teise koha vääriliseks tunnistati ajalehepaberist korve punuv Treffneri gümnaasiumi Green 4 Boxes ning kolmandale kohale tuli Luunja keskkooli õpilasfirma Lihtne ja Nähtav, mis valmistab helkureid.

Ettevõtluse asjatundjatest koosneva žürii esimees, Tarmeko Metalli juhataja Olev Allik rääkis, et kui hindajad alguses äriplaane lugesid, siis eristusid mõned väga eredalt. Osa oli teinud pika ja põhjaliku 30-leheküljelise plaani, teised võtnud oma tegemised kokku vaid hõredas kirjas viiel lehel.

Kui noored aga konverentsikeskuses oma firmasid esitlesid, muutus võistlus hoopis tasavägisemaks ja nii mõnedki punktid hinnati ümber.

Žürii esimees rääkis, et loodetavasti said noored tagasisidest innustust ja kinnitust oma tegevusele.

«Äriplaanis olidki paljud pahatihti kirjutanud, et see on koolitöö ja mingeid erilisi ambitsioone neil ei ole. Aga esitluste käigus ikka kõigil silmad särasid ja ma usun, et siit tuleb osaühinguid ja paljud neist on ka tulevikus ettevõtjad,» ütles Allik.

Tartu Ärinõuandla korraldas sellist projektivõistlust esimest korda. Ürituse peakorraldaja Maili Vinn rääkis, et sel on väga lihtne eesmärk: paljud noored oskavad küll väga hästi rääkida, mida ja kuidas nad teha tahavad, kuid ei oska oma mõtteid selgelt paberile panna. Raha taotlemiseks on vaja just kirjaliku selgitamise oskust.

«Me üritame noori suunata nii, et nad asjad ka strateegiliselt läbi mõtleksid,» ütles Vinn.

Juhendajate teene

Selleks tehti mullu novembris kümnes Tartu linna ja maakonna koolis minikoolituste sari, kus ärgitati noori oma äriideele mõtlema ja seda kirja panema. Neist seitsme kooli õpilased osalesid ka võistlusel ning Vinni sõnul on suur osa nende äriplaanide valmimisel olnud just juhendajatel, keda ka võistlusel tunnustati.

«Kui juhendajad on hästi aktiivsed, siis on tõenäosus suurem, et ka juhendatavad on aktiivsemad,» arvas Vinn.

Mida noorte äriplaanides hinnati

• toote vajalikkus, pakutav kasu

• ekspordipotentsiaal, võime müüa toodangut edukalt väljaspool Eestit

• keskkonnasäästlikkus, negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine

• teostatavus ja motivatsioon, kuivõrd meeskond suudab ja tahab ideed ellu viia

• kasumlikkus (sh äri tasuvus ja positiivne mõju kogukonnale)

• esitlusoskused, esitluse selgus, atraktiivsus ja mõju