Jüri Saar linnavolikogust: turg jäägu paigale

Jüri Saar Foto: SCANPIX

Ametliku teate järgi kiitis volikogu heaks Tartu kesklinna arengustrateegia, mis on lähtedokumendiks kesk­linna ruumilist arengut suunava üldplaneeringu koostamisel.

Strateegia eesmärk on kujundada kesklinnas  sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, nüüdisaegsest rahvusvahelisi n-ö tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja piirkonnakeskusest, mis annaks tulemuseks senisest tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame.

Arutelu volikogus oli abilinnapea Raimond Tamme ettekande järel pikk.

Näiteks sotsiaaldemokraat Ülo Veldre ütles, et hea oli kuulata, kuidas luuakse ja rahastatakse, aga linn ei ole suutnud mitmekümne aasta jooksul koolegi korda teha. Tamm vastas: linn on siiski arenenud, on ehitatud Ahhaa ja uus sild, mis toetavad kesklinna arengut.

Sots Tõnu Ints muretses, et kirja on saanud optimistlikud kasvuprotsendid, näiteks peaks kesklinna lisanduma 44 protsenti kasulikku pinda või söögi-joogikohtade puhul oleks kasv 32 protsenti. Tamm: need protsendid rajanevad analüüsile ja kõik mahuks reaalselt ära.

Nüüd sekkus Veldre tõdemusega, et Tartu on kahaneva rahvaarvuga linn, kuid arengukava näeb ette suurt kasvu. Tamm: Tartu on ülikoolilinn, kus pärast õpinguid võidaks leida töö ja jääda kesklinna elama.

Käsitlemist leidsid veel küsimused tasakaalu otsimisest vanalinna ja uuskeskuse vahel (Tamm: ei otsi tasakaalu, need täiendavad üksteist) ning tuulekoridori säilitamisest Emajõe orus (Tamm: tuulekoridori otsest vajadust ei ole ette nähtud), aga tasapisi koondus jutt turu säilimise ümber ja kahtlustele, et turu asukohale tulevad kõrghooned. Need on strateegia teksti järgi Sadama asumis tõesti lubatud.

Sots Arno Arukask ütles, et tema loeb sealt, et turu kontseptsioon vajab muutmist. Kas mõeldud on ka koha muutmist?

Tamm: küsimus on, kui suurt turgu on vaja ja mida seal müüakse.

Kaasettekandja Veljo Ipits, arengu- ja planeerimiskomisjoni juht, vastas  teemal keskerakondlase Artjom Suvorovi küsimusele, et keegi pole kunagi vaielnud, kas turg jääb sinna. «On arutatud, kas turg peab olema nagu praegu – sümbioos täikast ja turust. Kindlasti võiks leida nüüdisaegsema vormi.»

Keskerakondlane Olev Raju keeras vunki juurde üheksakorruselise avaturu teemal ironiseerides ja lisas: «On must valgel kirjas,  see on koht, kuhu on kavas ehitada kõrghooned.»

Linnapea Urmas Kruuse rääkis oma repliigis, et Soola tänava piirkonda tuleb arendada linna ja ettevõtjate koostöös.

«Turg jääb kesklinna, see on kümneid ja sadu kordi välja öeldud siin puldis ja ajalehes,» ütles ta. «Kui turgu tahetakse panna sentimeetri pealt sellesse kohta, kuhu see praegu on kaardi peale joonestatud, on see olemuslikult ebamõistlik ja vastuoluline arengu suhtes.»

Seepeale kostis keskerakondlane Nikolai Põdramägi, et kui üldplaneering näeb ette, et turu alale võib kõrghooneid ehitada, siis on siililegi selge, et tuleb aeg, kus see võib teoks saada. «Ärme nii püüame rääkida, et tartlane on rumal ja mitte millestki aru ei saa. Püütakse rahva selgroogu murda ja ükskord ikkagi see bussijaam ja turg sealt perifeeriasse ära viia,» arvas ta.

Lõppsõnas küsis abilinnapea Tamm: «Kuskohas see ikkagi kirjas on, et avaturgu võib hoonestada kõrghoonetega? Kes selle kuskilt leidis, ma tahaks seda punkti näha?»

Vastuseks oli vaikus.

Aga nagu linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ajalehele kommenteeris, oli sel hetkel veel sõnastatud, et turg asub kesklinnas, kuid nimetamata, kus täpsemalt.

Raju pani aga ette hääletada parandusettepanekut, mis kõlas nii: «Avaturg säilitatakse praeguses kohas, toetudes turu kaasaegsele kontseptsioonile.»

See sai 23 poolthäält, lisaks opositsioonile oli toetavaid hääli ka IRLi ja Reformierakonna ridadest.  Vastuhääli oli 9, peamiselt reformierakondlastelt.

Ülevaate lõpetuseks Ülo Veldre kiitus, et lõpuks ometi on alus, millest kesklinna arendades lähtuda, sest seni on aina olnud küsimus, miks tehakse nii või naa. Ent ta nentis, et ometi jääb midagi puudu.

«Ei tea, kui paljud teavad Malmö eestlasest linnapead Ilmar Reepalu. Mal­mö on näide, kuidas mahakäivas linnas, kus töötus oli 22 protsenti, ülikooli ei olnud, loodi kontseptsioon ja suudeti ellu viia,» ütles Veldre. «Meil on selgelt puudu Ilmar Reepalu taoline linnapea.»