Vahur Kalmre: kas Tartus saab teha Kivimäge?

Vahur Kalmre Foto: SCANPIX

Pärnu endine maavanem Toomas Kivimägi lõi eelmistel kohalikel valimistel platsi Pärnus parteide ees nii-öelda puhtaks. Tema juhitud valimisliit võttis 35,6 protsenti häältest ning sai endale 14 volikogu kohta 33st (Keskerakond oli 21,8 protsendiga teine). Kivimägi ise korjas 5336 häält, mis on väga kõva tulemus, kui võrdluseks kõrvale panna Pärnus 974 häälega teise koha saanud Anneli Akker­mann.

Küsimus on ju tegelikult selles, kas uutel tulijatel – kohalikel valimistel on valimisliidud lubatud – on vanade parteide kõrval üldse võimalik valimistel läbi lüüa ning mis selleks vaja on. Pärnu näide ütleb, et on ja tegelikult polegi nii keeruline välja mõelda, mis selleks vaja on.

Helistasin Pärnu Postimehe kõvale poliitikatundjale Kalev Vilgatsile ning esitasin talle just selle küsimuse: nimetagu viis põhjust, miks Kivimägi nii edukas oli.

Vilgats piirdus neljaga. Esiteks oli Pärnu eelmine linnavalitsus Mart Viisitammega eesotsas harrastanud kummalist juhtimist, nii et 2009. aastaks oli kõigil temast villand (kui Vilgatsi öeldut natuke pehmemalt väljendada). Teiseks ei olnud noil valimistel teist arvestatavat kandidaati linnapea kohale ning Kivimägi öelnud otse, et vähemaga kui linnapea koht ta ei lepi. Kolmandaks oli Kivimägi Pärnumaal väga tuntud inimene, kes oli tegudega tõestanud, et ta seisab Pärnumaa eest. Ja neljandaks oli Kivimäel valijatele selge sõnum ja tegevuskava, kuidas lõpetada Pärnus laristamine ja linn võlamülkast välja tirida.

Kui küsisin Vilgatsilt veel lisaks, millal oli linlastele selge, et Kivimägi tuleb oma selgete eesmärkidega valimistele välja, ütles ta, et kevadel oli see juba teada.

Seega, et valimistel uue jõuna läbi lüüa, peaks olema täidetud vähemalt kolm tingimust: eelmisel linnavalitsusel peab olema – noh, kuidas nüüd öelda – tugevalt probleeme, uue jõu ees peab olema väga tuntud inimene ja sel jõul peab olema selge ja konkreetne kohalik tegevuskava.

Tartus pole sellist uue jõu tulemise varianti olnud juba mõnda aega, siin ei löönud läbi ka taas ellu ärganud rohelised. Nüüd on väikest värelust tekitamas MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik, kes on lubanud oma valimisliiduga sügisestel kohalikel valimistel osaleda. Kas nad teevad Kivimäge?

Vabade Isamaaliste Kodanike eeskõneleja Imre Mürk kirjutas 7. veebruaril lehte artikli, milles ütles, et hea alternatiiv parteidele on kohalikud valimisliidud. Edasi kirjutas ta pikalt, kuidas kodanike ja parteide vaheline usaldus Eestis käriseb, kuid Tartust suurt ei midagi. Paar päeva hiljem, kui oldi moodustatud oma piirkonnaühendus, pidi seesama Mürk ütlema ka mõne sõna Tartu kohta. Ta lubas algatada avatud mõttetalgud linna arengukava koostamiseks ning kaasata tartlased ja Tartu kodanikuühendused linna arengut puudutavate otsuste aruteludesse.

Ka ütles Mürk välja mõned nimed, kes valimisliitu veavad, kuid oodatud liidrit, IRList lahkunud Tõnis Lukast, tal lubada ei olnud – Lukas pole oma osalemist veel jätkuvalt kinnitanud. Äkki Lukas ei tahagi, sest valimisliidu loodetavale edule vedamine tähendaks kogu oma energia andmist sellele, Lukasel on aga ERMi direktorina täita palju suurem missioon.

Ka viide mõttetalgutele linna arengukava koostamiseks on vägagi pealiskaudne, sest Tartul on arengukava olemas ja seda on aastaid arutatud ka päris elavalt. Valimisliit on sissemurdmist alustanud täiesti lahtisest uksest.

Seega ... Tartus puudub Pärnu näite sarnane eelmine linnavalitsus, et selle kummaliste tegude vastu võitlusele midagi suurt üles ehitada. Kui Vaba Isamaaline Kodanik ei suuda endale ka väga tuntud ja tugevaid liidreid leida ning oma sõnumit Tartu linna kohta konkreetseks ja selgeks mõelda, on nende üritus küll määratud läbikukkumisele.