Raadi rämps saab Tartu valla mureks

Tänu lumele «Teeme ära!» prügi praegu eriti silma ei riivagi.

FOTO: Sille Annuk

Raadi lennuväljal kõrguvad jäätmekuhjad liiguvad ilmselt suveks firma Reproh­ver pankrotipesast Tartu valla kätte. Pankrotihalduri sõnul rändab lõviosa jäätmeist tõenäoliselt prügilasse.

Endise Utileek Lõuna, hiljem Reprohveriks ümber nimetatud firma pankrotihaldur Indrek Lepsoo nentis, et Raadi prügist on rahaks teha õnnestunud ainult tagasihoidlik kogus puitjäätmeid.

Halduri kinnitusel on mõeldamatu, et alles jäänud jäätmeid õnnestuks suunata taaskasutusse, kustutades mingigi osa Reprohveri võlgadest.

«Pankrotivarast pole võimalik saada raha sellekski, et Raadil kõik korda teha,» nentis Indrek Lepsoo. «Segajäätmeid on seal ikkagi väga palju. Nende sortimise ja äraveoga tekkivad kulud ületaksid kindlasti võimalikke müügitulusid.»

Sortimisel vähe jumet

Raadil vedelevate jäätmete hulga kohta on antud umbkaudseid hinnanguid vahemikus 13 000 – 15 000 tonni. Sellest ligikaudu kümme protsenti võib olla eraldi ladestatud prügi, mis koguti kokku 2008. aasta mais «Teeme ära!» koristustalgutel.

Esialgu Raadil liigiti kogutud ja Utileek Lõuna äriplaani järgi justkui taaskasutusse minema pidanud jäätmete, näiteks klaasi ja plasti osaline taaskasutus oleks Indrek Lep­soo arvates tõesti mõeldav, kui õnnestuks saada toetust näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

«Teeme ära!» prügi on aga niivõrd kaootiline mass, et kõlbab ainult prügilas ladestamiseks, sedastas pankrotihaldur.

Raadi lennuvälja maa, millel Reprohveri pankrotivaraks saanud jäätmed vedelevad, kuulub Tartu vallale.

Vald on delegeerinud maa peremeheõigused valla osaühingule Raadi Arendus, mis on enam kui 13 000-eurose nõudega Reprohveri peamine võlausaldaja. Pärast pankrotimenetluse lõpetavat kohtumäärust jääb rämps seega Tartu valla mureks.

«Näen, et pankrotimenetlus on võimalik lähikuudega kokku tõmmata,» ütles Lepsoo. «On jäänud viimased menetluskulude vaidlused. Kui nendel on joon all, siis rohkem enam midagi toimetada pole.»

Raadi Arenduse juht Jüri Reinpõld kinnitas, et ettevõte ei topi end prügi minemaviimisse enne, kui pankrotimenetlus on ametlikult läbi.

«Alles siis, kui pankrotihaldur ükskord käed püsti tõstab, on see võibolla uuesti meie teema, aga praegu kindlasti mitte,» tõdes ta.

Reinpõllu kinnitusel vedeleb enamik jäätmeid Raadil nagu 2010. aasta sügisel, kui Uti­leek Lõuna pankrotimenetlus algas.

«Eelmisel kevadel sai pankrotihaldur puitjäätmeist lahti,» meenutas Reinpõld, oskamata muude jäätmeliikide, nagu klaasi ja metalli käitlemise kohta midagi täpsemat öelda. «Väljasorteeritud plasti ja pakendit, mida peaks saama taaskasutada, on seal veel küllalt.»

Loodust ei reosta

Jüri Reinpõld nentis, et jäätmete Raadile vedelema jäämine on olnud seni eeskätt tõsine esteetiline probleem. Umbes kümnendik jäätmeist, mille korjasid Eesti loodusest 2008. aasta kevadel vabatahtlikud, on toonud aga mainekahju «Teeme ära!» kampaaniale ja selle korraldajaile.

«Mis haises, on ära haisenud,» sedastas Reinpõld. «Natuke oli õlireostust, selle lasin ise likvideerida. See polnud seotud «Teeme ära!» prügiga.»

Tagasi üles
Back