/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/02/17/1579980t1h31d3.jpg)
Punases jopes mees sörkis tillumaratoni teise sõidu viimasel paarisajal meetril tragilt pisipoisi kõrval ja hüüdis aeg-ajalt midagi võõras keeles. Finišis selgus, et viieaastane oli võitnud võimsalt nelja-aastasi.
Leedukad tulid kogu meesperega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatasin kella järgi, poole kaheteistkümne paiku pidi olema viieaastaste start,» väljendas 35-aastane leedukas Marius Kibartas viivuks nõutust, kui mõistis poja Vincentase valesse sõitu sattumist. Suuremat tähtsust eksitusel muidugi polnud, sest stopperit ei tarvitatud ja medali said kõik.
«Ise sõidan homme täismaratoni, Mullu oli esimene kord,» avaldas Kibartas. «Sõitsin natuke alla kuue tunni, nüüd tahaks jõuda finišisse vähem kui viie ja poole tunniga.»
Suusatamisolud Leedus on Kibartase sõnul Eesti omadega võrreldes küll kesised – talv lühem ja lund vähe –, kuid kodutaguses metsas Vilniuse lähistel on ta sel talvel end ja suuski siiski paar korda proovile pannud ning utsitanud ka ülejäänud peret.
Kibartaste perest oli tänavu maratoni üritustel osalemas veel kaks meest. Kõigepealt 10-aastane Nejus, kes pistis eakaaslastega rinda 2,2-kilomeetrisel minimaratoni rajal. Nejus harrastab džuudot ja käib ujumistrennis.
Marius Kibartasele pakkus täismaratonil seltsi 59-aastane isa. «Abikaasa pidi ka Tartusse tulema, ta registreerus poolmaratonile nagu eelmiselgi aastal, aga jättis lõpuks ikkagi tulemata. Käisime puhkusel ja ta tundis pärast seda väsimust,» lisas Kibartas.