Raadiohääl naudib maratonimelu

Kuku raadio eetrihääl Madis Ligi tunnistas, et viisteist aastat tagasi seisid tal suusad pidevalt raadiostuudios. Nüüd võtab ta suusad töö juurde kaasa aga vaid erandjuhul, näiteks kui on vaja ajalehe tarvis fotot teha. Foto: Sille Annuk

«Hobuseaastal sündinud mehena pakub pingutus mulle ainult rõõmu,» muigab Tartumaa tuntud raadiohääl Madis Ligi (58), kes läheb eeloleval pühapäeval sõitma oma kahekümne teist Tartu maratoni.

Kui Ligi mälu ei peta, siis tegi ta esimese maratonisõidu 1979. aastal. «Panime koos toanaabriga Tamme staadionilt minema. Üldist pidulikku starti siis ei olnud ja aega ei võetud. Mõned ülikooli professorid asusid juba üsna varakult minema. Meie läksime hiljem, siis oli rada juba sees ja rahulikum,» meenutas Ligi.

Mööda raudtee äärt ja üle põldude kulgenud suusasõit lõppes Ligile Otepääl, kuigi rada läks Käärikuni välja. «Aga meil polnud Kääriku spordibaasis kohti kinni pandud. Oli vene aeg ja tuli mõelda ka bussiga tagasisõidule,» sõnas Ligi, kel on tulnud maratonirajal ka reporteritööd teha.

«Mäletan, et ükskord oli start Matult ning juba Sihval ootas mind Eesti Raadio ülekandebuss. Siis tuli kinni pidada ja raadiokuulajatele vahepeal rajamuljeid edastada,» lausus Ligi. Eeloleval pühapäeval ta raadiotööd ei tee, küll aga naudib ürituse melu ja seltskonda ning kontrollib oma kehalist valmisolekut.

Ligi mäletab veel aegu, kui nõukogude sotsialistlik võistlus kandus ka suusarajale ning iga endast lugupidav kolhoos või kollektiiv pani välja auhindu. Muu hulgas ka viimasele lõpetajale – küll viljakotid, seapõrsad, sink ja suitsuvorst. Selle nimelt külmetas nii mõnigi võsas tunde.

Kuna spetsiaalset suusavarustust ja -riietust tol ajal poodides ei olnud, sõitis ka Ligi ükskord külma ilma trotsides lapse sukkpükstest tehtud näomaskiga. Tema kõige hullemad sõidud ongi olnud külma ilma ja tuisuga, nii et raja asukohta võis ainult aimata.

Tänavu lubab ilmajaam maratonipäevaks ideaalset ilma, kuid sellegi poolest ei soovita Ligi algajatel rabistama hakata. «Ei tasu lasta ennast massist kaasa kiskuda, et kukun kohe panema. Maraton ei saa esimese kurvi taga otsa. 63 kilomeetrit – küll jõuab. Tuleb iseennast tundma õppida,» märkis Ligi ja meenutas mõne aasta tagust sõitu.

«Mäletan, et mul tekkis enne Palut raskem punkt ja siis üks vend tuli ning ütles: «Hakkame nüüd panema!» 18 kilomeetrit oli lõpuni. Ütlesin vastu, et pane sina, ma kosun natuke,» naeris Ligi ja tunnistas, et tunde ja minuteid ei jälgi ta enam ammu.

«Nüüd sõidan enesetunde järgi. Kõige tähtsam on võit iseenda üle,» lausus Ligi, kelle senised sõidud on jäänud nelja ja poole tunni kanti. «Kui suudan seda taset hoida, on hästi. Peaasi, et oleks mõnus lasta ja et kõhunahk ei oleks vastu selgroogu.»

Kui igas toitlustuspunktis korralikult juua ja süüa, siis jõuab Ligi sõnul lõbusalt lõpuni. Tal endal on alati taskus ka rosinaid ja vanasti võttis kaasa glükoositablette. «See on rohkem toe andmiseks. Sa ei pruugigi neid võtta, aga hea on teada, et nad on sul kaasas.»

Mitu aastat praegune Kuku raadiohääl kavatseb suurel suusapeol veel osaleda, ei oska Ligi pakkuda. «Pole endale mingit piiri seadnud. Kuni jalg tatsub ja suudan väärikalt liikuda, seni käin. Tartu maraton on üks maru hea võimalus osa saada Eestimaa ilusast talvest.»

Madis Ligi

• Vanus: 58

• Kuku raadio reporter

• Stardinumber: 1812

• Osalemiskordi: 22