Vanemuises särab Hispaania päikesepoiss

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud sügisel Vanemuise ooperikooriga liitunud Hispaaniast pärit Germán Javier Gholami Torres-Pardo unistab soololaulja karjäärist, kuid on ka koorilaulja kogemuse üle väga õnnelik.
Möödunud sügisel Vanemuise ooperikooriga liitunud Hispaaniast pärit Germán Javier Gholami Torres-Pardo unistab soololaulja karjäärist, kuid on ka koorilaulja kogemuse üle väga õnnelik. Foto: Sille Annuk

«Germán on mu esimene eesnimi ja seda tahtis minu isa. Javieri soovis ema. Gho­lami tuli isa perekonnanimest ja Torres-Pardo emalt,» selgitab särasilmne hispaanlane Germán Javier Gholami Tor­res-Pardo (27), kes liitus mullu Vanemuise ooperikooriga.

Oma nime sünnilugu seletab habetunud lõuaga tõmmu noormees Shakespeare’i teatrikohvikus intervjuud andes eesti keeles. Küll väikeste vigadega, kuid siiski uskumatult selgelt ja arusaadavalt. «Ma tunnen, et eestlastele meeldib, kui nad näevad välismaalast, kes räägib eesti keelt. Olen kuulnud, et siin elab ka inimesi, kes ei räägi mitte midagi,» lausub Germán uhkelt.

Hispaanlane tunnistab siiski, et eesti keele selgeks õppimine nõuab suurt pingutust. «Jah, tegelikult on väga raske. Minu meelest, kui välismaalane tahab eesti keelt, siis tuleb õppida iga päev. Ja kui ei õpi, siis ei saa selgeks,» tõdeb Germán ning saadab tänusõnad Tartu Ülikooli õppejõududele, kelle käe all on ta saavutanud praeguse taseme.

Sõbraga kaasa

Madridist pärit Germán sattus esimest korda Eestisse juba seitse aastat tagasi, kui tema hea sõber Tartusse tuli. «Ta tutvus Türgis ühe Tartust pärit vene naisega ja armus temasse täielikult. Aga ta ei tahtnud siia üksi tulla ning kutsus mind kaasa,» meenutab Germán.

Eestist saadud kogemus ja emotsioon oli sedavõrd hea, et mees otsustas terveks aastaks Euroopa Liidu vabatahtlikuna Tartusse noortetööd tegema tulla. «Töötasin Anne noortekeskuses. Õpetasin hispaania keelt, tegin noortele mänge ja harjutusi. See oli väga hea kogemus ja ma tundsin, et Eesti oli nagu minu teine kodu,» meenutab ta toona Tartus veedetud aega.

Kui vabatahtliku programm aastaga läbi sai, otsustas Germán ellu viia oma ammuse unistuse ning siirdus tagasi Madridi laulmist õppima. «Võtsin juba Eestis laulutunde, aga ma polnud nii proff nagu praegu,» sõnab Germán, kel on nüüdseks taskus Alcalá ülikoolist muusikaõpetaja diplom.

Samuti koolitasid teda ooperilaulu õppinud ema ja isa.

Eesti keelt õppima

Õpingute lõppedes tekkis Germánil võimalus Erasmuse programmiga Tartu Ülikooli eesti keelt õppima tulla ning 2012. aasta suveks ehk ühe õppeaastaga oligi hispaanlasel siinne keel suus. «Kui kursused läbi said, kuulsin sõbralt, et Vanemuise ooperikoor otsib tenorit,» räägib Germán. Esimene katse loodetud töölepingut siiski veel ei toonud.

«Mulle öeldi, et pean laulma kahte laulu ja oleks hea, kui need oleks ooperilaulud. Ma mõtlesin, ok, teeme siis «O sole mio», kuna see on väga kuulus,» muigab Germán.

Peale kahe nädala pikkust vaikust helistas talle Vanemuise peakoormeister Piret Talts ning palus õppida veel mõned laulud.

Pärast teistkordset proovilaulmist pakutigi Germánile töölepingut. «Ma ei tahtnud seda kohe uskudagi ja mul oli väga hea meel,» sõnab hispaanlane, kelle töökoormus on viimase poole aastaga kasvanud aina suuremaks ja suuremaks.

Ooperite ja operettide kõrval teeb Germán taustalauljana kaasa ka näiteks džässlavastuses «Moon­light Express» ning samuti osales ta jaanuaris muusikalikontserdis «Memory 2013».

Küsimusele, kas ta on mõelnud ka soololaulja karjäärist, vastab Germán siira otsekohesusega. «Jah, olen küll. Aga kust sa tead?» imestab hispaanlane ega varja oma unistusi.

Kinnised eestlased

Kuna koorilaulja teenistus pole väga suur, teenib Germán endiselt lisa hispaania keele õpetamisega. Tal on kolm õpilast, kellega kohtub näiteks raamatukogus või kodus.

«Minu meelest on eestlased alguses natukene kinnised. Aga pärast seda, kui sa räägid nendega eesti keeles, tahavad nad juba palju rohkem sinuga rääkida. Nad on siis julgemad. Ma arvan, et eesti inimesed on väga head,» pole Germán kiitusega kitsi.

Ka Tartu kohta leiab Germán vaid kiidusõnu. «Madridis on viis miljonit inimest ja kui sa tahad kuhugi minna, peab sinna sõitma bussi või metrooga. Aga siin saad jalutada ja mulle meeldib see. Tartu on väga hea linn elamiseks,» lausub laulja, kuid ei anna võrdluses Hispaaniaga Eestile siiski lõplikku eelistust.

«Eestis on toit väga kallis, aga korterid odavad. Hispaanias on jälle toit odavam ja ilm alati parem,» sõnab Germán. Ta lisab, et kõige raskem ongi taluda siinset talvist pimedust. «Eestis on juba oktoobrist pime ja ma tunnetan seda. Alguses oli see väga raske, aga nüüd läheb juba natukene paremaks. Parem on selle peale üldse mitte mõelda,» nendib Germán.

Saun sada kraadi

Eestis elades on hispaanlane proovinud ära nii suusatamise kui ka saunaskäigu. «Esimest korda, kui siin sauna läksin, oli see nii kuum. Meil on normaalne, kui saunas on 50 kraadi, aga eestlasele pole see mingi saun. Õige saun on ikka sada kraadi,» naerab Germán.

Muigama paneb teda ka suvel Emajõe ääres saadud päikesepõletus. «Käisin ujumas ja pärast võtsin natukene päikest. Põletasin kogu oma naha ära, sest ma ei uskunud, et Eestis võib olla päike nii tugev. Arvasin, et Hispaanias on päike tugev, aga mitte siin,» meenutab  Germán.

Kui kauaks Germán Tartusse jääb, ei oska ta veel öelda, kuid peas on olnud ka mõtteid, et siia võiks jäädagi. «Hispaanias pole praegu midagi teha,» viitab Germán sealsele majanduskriisile. «Ma vaatan, mis elu toob, aga praegu tahan jääda Vanemuisesse veel paljudeks aastateks.»  

Arvamus

Endel Kroon

Vanemuise ooperikoori laulja ja intendant

Esimesel korral ütles koormeister Germá­nile ära. Otsisime esimest tenorit, aga ta oli rohkem teine tenor. Aga siis läks meil veel paar tenorit ära ja ta sai tööle võetud. Tal oli selle üle erakordselt hea meel, sest ta on väga unistanud teatris töötamisest.

Talle on antud kõik – lavavälimus, hääl, liikuvus. Ja ta on ise sellest kõigest vaimustuses. Inimesena väga sõbralik, viisakas ja südamlik. Samal ajal on ta tagasihoidlik ja mitte pealetükkiv. Väga laheda olekuga.

Kui ta oma CV saatis, siis oli see suur üllatus. Arvasime, et kindlasti on ka suur keelebarjäär, aga ta valdab eesti keelt nii hästi. See oli mulle täielik üllatus. Nüüd kasutame teda juba päris palju. Ta on leidnud oma koha ja on väga rahul. Rohkem välismaalasi meil ooperikooris pole.

Mina kutsun teda ooperikoori päikeseks, sest ta on tõesti särav. Naeratab ja teretab igal sammul. Ta lisab meie kollektiivile värvi. Tema temperament on teine ja see annab palju juurde.

CV

• Sündinud 13.6.1985 Hispaanias Madridis.

• 2007–2011 õppis Alcala ülikoolis muusikapedagoogiks.

• On laulnud HaleBopp Singersi ja Alcala ülikooli kooris.

• Valdab hispaania, inglise, eesti, saksa ja prantsuse keelt.

• 2012. aasta sügisest laulab Vanemuise ooperikooris.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles