/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/02/11/1567406t1hd5d0.jpg)
Emajõe ääres Kavastus freesprussidest aiamaju ja liimpuitu tootvas Palmakos käib töö kahes vahetuses. Peale aiamajade ja liimpuidu lähevad sellest tehasest nüüd piiri taha ka küttegraanulid.
Kaotsi läheb vaid sae undamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Puidufirmas ei saa kunagi saavutada jäätmevaba tootmist,» märkis läinud sügisel 15-aastaseks saanud ASi Palmako juhatuse esimees Rain Raudsepp. «Siin tekib ikka saepuru, höövlilaaste ja puiduklotse.»
Varem müüs Palmako oma ülejäägid küttegraanuleid valmistavatele ettevõtetele, kuid see polnud kuigi jumekas äri: Tartumaal selliseid firmasid pole ja kerge laastu kaugemale vedamine maksis omajagu, kolmandik saadud rahast kulus jääkide veole.
Mõni aasta tagasi soetas Palmako Kavastus tehase külje alla kinnistu ja ehitas sinna veel ühe tootmishoone, kus jaanuaris algas puidujäätmetest küttegraanulite tootmine. Tehase masinad ja tehnoloogia soetati ASist Hekotek, ehitamiseks ja seadmetele kulus ligi kaks miljonit eurot.
Väärt kaup jääkidest
«Nüüd väheneb meie tehase ümbruskonnas ka suurte veoautode liikumine, sest jääkide vedu lõppes ära,» ütles Rain Raudsepp. Kevadel ja suvel, tootmise tippajal, on Kavastus elav liiklus: kuus läheb puidufirmast teele ligi kakssada rekkat aiamajadega, igas koormas oma 30 maja.
Lisaks veavad suured autod liimpuidukoormaid ja toovad saematerjali.
Graanulitehasesse liiguvad saepuru ja höövlilaastud tsehhidest torusid pidi. Tõstukitega tuuakse samasse konteinerid puiduklotsidega, mis jahvatatakse enne pressimist lausa tolmuks. Sama tehakse saepuru ja höövlilaastudega.
Küttegraanulite materjali soojendatakse ja niisutatakse enne pressimist veidi veeauruga, et need paremini kokku jääksid. Neljale inimesele tööd andvas tehases võib tunnis valmida 4,5 tonni ja aastas kuni 30 000 tonni küttegraanuleid.
Kavastus kasutatakse ära ka Palmako emafirma Lemeksi teiste lähemal asuvate ettevõtete puidujäätmeid.
Praegu valmistab uus tehas vaid kuivadest puhastest puidujääkidest 6-millimeetrise läbimõõduga küttegraanuleid, kuid seadmed lubavad toota ka 8-millimeetriseid.
Esialgu vaid lahtiselt puistena müüdavad Palmako küttegraanulid lähevad eksporti nagu firma teisedki tooted. Läinud kuul väljus Kunda sadamast Taani esimene laev ligi 1500 tonni graanulitega. Neid on firmal kavas hakata müüma ka Rootsi ja Itaaliasse. Eesti ostjatele pakutakse lahtisi ehk puiste- ja ka tonnistes kottides graanuleid.
Tartus ehitusmaterjaliga kauplev Tevo Ehituskaup pakub 20-kilostes kottides 8-millimeetrise läbimõõduga küttegraanuleid.
Kaupluse osakonnajuhataja Airi Kase ei osanud peast öelda, mis firma tootega on tegu. «Küttegraanulid lähevad meil nii ja naa,» rääkis ta. «Inimesed ostavad neid – kes koti, kes paari, kes kolme koti kaupa. Ei kahetse, et graanulid müüki võtsime, kaup läheb.»
Airi Kase lisas, et praegu veel põhjalikke järeldusi teha ei saa, sest graanulid on neil müügil esimest hooaega ja tänavune talv pole seni ka väga külm olnud.
Lisaks Kavastu suurele puidutehasele on Palmakol freesprussidest aiamaju valmistav tehas ka Lääne-Virumaal Laekveres. Kahes tehases on ametis laias laastus 250 töötajat, kes tegid mullu üle 37 000 aiamaja.
Pea kõik piiri taha
«Oi, maju on meil igas mõõdus,» muheles Rain Raudsepp. «Kõige väiksemad on nelja- ja kõige suuremad kuni sajaruutmeetrised. Aastas on tootmises 250 mudelit.» Aiamajade juurde kuuluvad Kavastus valmistatavad uksed-aknad ning koos ostja saab ka maja paigaldamiseks vajalikud kinnitusvahendid ja katusekattematerjali.
Palmako ekspordib kolmandiku aiamajadest ja liimpuidust Saksamaale, ülejäänud toodang läheb Prantsusmaale, Inglismaale, Itaaliasse ja Skandinaavia maadesse.
«Eestisse meie tooteid peaaegu ei jäägi,» ütles Rain Raudsepp. «Varem läks meil eksporti 95 protsenti toodangust, kodumaale jäid suuresti vaid puidujäätmed. Nüüd lähevad ka need graanulitena piiri taha.»
Mullu kasutasid Palmako kaks tehast ligi 90 000 tihumeetrit saematerjali: pool sellest tuli Venemaalt, veerand Lemeksi kolmest saeveskist ja neljandik osteti Eesti teistest saeveskitest.