Kuidas määratakse maratoni stardinumbrid?

Aet Nurk Foto: SCANPIX

Täna, tõenäoliselt millalgi pärastlõunal, saavad maratonil osalejad hakata vaatama, milline on nende stardinumber. Kuidas see number kujuneb, selgitab maratoni sekretariaadi juht Aet Nurk (pildil).

Suure osa tööst teeb arvutiprogramm, kuhu korraldajad sisestavad kõigi klubi Tartu Maraton korraldatavate ürituste osavõtjate andmed. Osalejale luuakse personaalne ID, numbriline kood. «Kes seal kord on, see enam välja ei poe,» rääkis Nurk.

Lisaks saavad osalejad tänavusele maratonile registreerumisel ID registreerimise järjekorras.

Ürituse juhendi järgi arvestatakse kahe viimase aasta tulemusi (kui viimasel aastal ei osalenud, siis eelviimase oma) ja koefitsiente, see programm arvutab soovitusliku stardinumbri ehk pakub stardikoha varasema finišikoha järgi.

Aga see on ainult osa tööst, sest osalejaid ei ole igal aastal ühepalju. Peale selle tuleb sobivale stardikohale paigutada ka välisvõistlejad, kelle puhul võetakse arvesse Worldloppeti teiste maratonide tulemusi.

«Nende stardipaigutuse tegemine on suuresti käsitsitöö,» ütles Nurk. Tulemused on küll Worldloppeti andmebaasis, aga need pole täielikud ja tuleb lahti võtta teiste maratonide finišiprotokollid, et saada andmed võrdlussüsteemi, mis põhineb võitjale kaotuse protsendil. Nende tulemuste põhjal saab soovitusliku stardigrupi.

Peale selle on sadu kirju ja kõnesid, kus osalejad paluvad arvestada viimaste Estoloppeti maratonide head tulemust.

«Pean põhjendama, miks ei saa paremat stardikohta, sellist poleemikat on väga palju,» rääkis Nurk. «Igaüks tahab ju võimalikult ees startida, sest stardikoht on väga oluline. See, kui kiiresti sa suusatad, kui hästi on suusad määritud ja kui hea on füüsiline vorm, pole nii oluline kui stardipositsioon. See oli natukene irooniaga öeldud.»

Eile olid osalejad määratud stardigruppidesse, kuid stardinumbreid veel ees ei olnud. «Need katsun täna öösel genereerida. Tuleb väga pikk öö,» lubas Nurk eile.