Jaan Tõnissoni pärijatele kuuluvast Anna Haava tänava majast lahkuma sunnitud hõivajad kohtusid eile linna esindajatega ja selgitasid oma motiive. Linn on valmis leidma noortele tegevuseks asenduspinna, kuid ei aktsepteeri hõivatud majas elamist.
Linn pakub maja hõivajatele uut pinda
12. veebruar 2013, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumisest võtsid osa linnasekretär Jüri Mölder, abilinnapea Raimond Tamm ja linna esindaja, Pinker Alberti juhataja Margus Eensoo ning hõivajate poolelt kolm noort. Linna jaoks oli põhiküsimus, kas noored vajavad hõivatud maja elamiseks või oma tegevusteks, nagu näiteks Vaba poe või A-raamatukogu pidamine. Päris selget vastust sellele küsimusele kohtumine ei toonud.
Abilinnapea Raimond Tamm ütles pärast kohtumist, et pooled on mõistnud teineteise muresid ja tundub, et osaliselt on hõivatud majas tehtavat võimalik korraldada ka teistes asukohtades.
Omaniku luba
«Küll aga on hetkel täpselt selgusetu, kuivõrd on hõivatud maja oluline elukohana ühele või teisele hõivajale. Praegu on üks viide, et majas elab ka üks vanem naisterahvas ja tal võib olla ka elukohaga probleem, mida linn võib-olla saab oma sotsiaalsüsteemi kaudu lahendada,» sõnas Tamm.
Kui abilinnapea hinnangul õnnestuks noortel hõivajatel saavutada kontakt maja omanikuga ning selgitada, et majas toimuv on õige ja hea, ning omanik annab selleks oma nõusoleku, siis ei saa ka välistada, et noorte tegevus võiks seal jätkuda. «Aga küsimus ongi selles, kas seda kontakti ja nõusolekut on võimalik saada. Ilma selleta ma ei näe teistsugust käiku ette,» lausus Tamm.
Kuigi noored kinnitasid kohtumisel, et nende tegevus hõivatud majas pole ohtlikum kui ükskõik millises teises elumajas, jäi abilinnapea siiski eriarvamusele.
«Kui me räägime ohust või mitteohust, siis päästeameti väljakutsed viitavad, et majas toimuv võib olla ka ohtlik. Kui see toimub majas, millele on kasutusluba, siis on see üks asi. Aga praegu võib linnalt küsida, kas ehitusjärelevalvet on üldse tehtud ja kuidas linn lubab sellises majas elada,» sõnas abilinnapea. Ta lisas, et linn on valmis noorte tegevuseks kaaluma muid asukohti.
Linnasekretäri sõnul ei saa aga viimast siduda maja vabastamisega. «Need on täiesti eraldi teemad. Me ei saa kaubelda selle üle, kas nad lähevad välja või mitte. Siin pole õiguslikult muud võimalust ja nad peavad minema,» lisas Mölder.
Lootus alles
Hõivajate esindaja Olev Roots ütles Tartu Postimehele, et neil pole lootus siiski kadunud ja nad sooviksid majas oma tegevust jätkata. «Kuigi praegu selles kohas linn edasi tegutseda ei luba,» nentis Roots.
Peale möödunudnädalast Tartu Postimehe artiklit jäi kommentaarides kõlama, nagu ajaks hõivatud maja kõrval elav linnasekretär Jüri Mölder oma isiklikku asja, kuid eile oli Roots meelt muutnud. «Sellest vestlusest ei tulnud küll nii välja,» sõnas Roots.
Noorte sõnul tutvuvad nad nüüd linna kirjaga ja saadavad seejärel oma plaani, millist seltsilist tegevust ja milliseid üritusi nad tahaksid teha ja millised on nende vajadused. «See, kas linn otsib meile tegevuseks uued ruumid, ja majas edasi elamine pole otseselt seotud. Kui peame minema, siis peame minema,» lausus Roots.
Ta kinnitas, et nende esmane eesmärk on majas siiski kultuuriüritusi korraldada, mitte elada.
Linnavalitsuse esindaja andis Tõnissoni maja hõivajatele möödunud nädalal teada, et noortel tuleb hiljemalt märtsi keskpaigaks sealt lahkuda. Linnasekretäri sõnul on linnavalitsus suhelnud maja pärijatega ning linnal on omaniku volitus maja tühjaks teha.