Iseenesestmõistetavalt nõuab muutuv aeg võimet muutustega kohaneda. Nii on ka Tartus seoses murettekitavate tulevikuprognoosidega kerkinud tähelepanu keskmesse linlaste toimetulek ning julgen väita, et need, kes küsida julgevad, abi ka saavad.
Vladimir Šokman: abi otsimine ei ole häbiasi!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna eelarve tegemisel arvestasime süvenevate majandusraskustega ning sellest johtuda võivate probleemidega: osatööajaga töötajate hulga suurenemine, sundpuhkused, töö kaotus ning kõige selle tõttu linlaste majandusliku toimetuleku halvenemine.
Nii mõnelgi perel saavad sellest alguse raskused eluasemekulude maksmise ja söögiga, aga ka vaba aja sisustamisega.
Et ise oma probleemidega toimetulek saab sel aastal paljudel olema ilmselt raskem kui varasematel aastatel, on Tartu eelarve rõhud seekord eelkõige sotsiaalvaldkonnal. Ka menetluses olevas 2009. aasta kärbitavas eelarves on sotsiaalkulutusteks ikkagi planeeritud raha 6 protsenti rohkem kui eelmise aasta eelarves. See annab teatud kindluse, et suudame probleemid lahendada.
Surutis annab tunda
Eelmisel istungil suurendas linnavolikogu eluruumi kulude piirmäärasid toimetulekutoetuse taotlejatele. Esmajoones puudutab see üürikulu kompenseerimist – tõstsime selle 60 kroonini ruutmeetri kohta senise 40 asemel.
Ka otsustati tõsta elektrikulu piirmäära – see on nüüd kuni 260 krooni pere esimese ja kuni 150 krooni iga järgneva liikme kohta. Olmejäätmete veo piirmääraks sai 90 krooni pere esimese ja 60 iga järgmise liikme kohta. Kindlasti aitab tehtud otsus paljudel tartlastel raskel ajal paremini hakkama saada.
Majandussurutis annab meilgi juba tunda – võrreldes eelmise aastaga on toimetulekutoetuse taotlejate hulk kasvanud 2007. aasta tasemele ehk 300 abitaotlejani kuus. Tõsi, 2006. aasta jaanuaris oli neid veelgi rohkem – 486.
Oleme suurendanud ka ajutise majutusteenuse ehk varjupaiga kohtade arvu. Selle nõudluses esialgu veel olulisi muutusi pole – keskmiselt ööbib varjupaikades 53 inimest –, aga oleme olukorra tõsinemiseks valmis. Naiste varjupaikades ja laste turvakodus on õnneks abivajajate hulk jäänud tavalisele tasemele.
Lubja 7 renoveeritud ruumides alustas äsja tööd uus kodutute päevakeskus. Praegu vajab seda teenust veidi üle 30 tartlase ehk abivajajate hulk on kasvanud kolmandiku võrra, mis oligi eesmärk. Keskuses saavad pikaajalised töötud töötegemist harjutada ning esimesed tublid on juba ka töökoha leidnud.
Söögi ja ulualuseta ei jää
Tööotsijate aitamiseks oleme välja mõelnud mitmeid abinõusid. Europrojektitaotlusi selles vallas esitasime kokku ligi 11 miljoni krooni eest. Neist projektidest ühte kavandame ellu viia koostöös MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusega.
Teine sisaldab muuhulgas ka sotsiaalmajutusüksuse kohaldamist pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniks. Koos praegu ettevalmistatava projektiga saab nende realiseerumisel võimalikuks ümber korraldada kogu sotsiaalmaja Lubja 7 eluolu. Lisandub ka majutuskohti.
Töötuks jäänutele, kes sooviksid mingisugustki rakendust ning väikestki töötasu saada, valmistame praegu linnavalitsuse osakondadega ette projekti nende rakendamiseks heakorratöödel. Kaalume ka Tallinna eeskujul nn sotsiaaltöökohtade loomist. Kõigest sellest saavad linlased kindlasti aegsasti teada.
Julgen väita, et nagu ulualuseta, nii ei jää ka nälga Tartus keegi.
Supiköögi kasutajate hulk on kasvanud veerandi võrra, liginedes kaheksakümnele. Ka sellele teenusele minevat rahasummat oleme suurendanud 700 000 kroonini.
Teatage abivajajatest!
Vähemalt lähiajal ei tohiks küll keegi abita jääda.
Praegu valmistame ette võimalikke meetmeid juhuks, kui siiski peaks abivajajate hulk oluliselt kasvama. Selge see, et ilma küsimata on abi saada keeruline.
Julgustan kõiki häda korral pöörduma sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskustesse, need on olemas igas linnaosas. Kindlasti leitakse seal mingi lahendus ja abita ei jää keegi.
Piirkonnakeskustest saab infot ja abi ka nn ühekordseteks toetusteks. Olgu siis inimesel vaja abi dokumentide vormistamisel, kriisi- või nõustamisabi.
Anname abi võlgadesse sattunud tartlastele ning pere majandamise alast nõu. Korraldame ka hingehoiuteenuse saamist, vahendame informatsiooni vabadest töökohtadest, töökoolituse võimalustest jne.
Kutsun kõiki linlasi silmad lahti hoidma ning abivajajatest teatama – piirkonnakeskusse võib pöörduda ka nn kolmas isik, olgu see siis koolitöötaja, naaber või muidu sotsiaalselt tundlik kaaslinlane.
Rasketel aegadel on ikka Eestimaal leidunud inimesi, kes on jaganud oma piskut nendega, kellel pole sedagi. Ei ole erandiks tänanegi päev. Nii on küsitud, kas ja keda ning kuidas aidata saaks – sellelaadset infot võtavad vastu ja vahendavad kõik sotsiaalabi asutused.
Kindlasti leiame ühiselt tee, kuidas ka kriisiajad üle elada – koos ja lootusrikkalt.