Kontserdimaja ees võttis istet pronksist kitarrist

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ilmselt saab Riho Sibul Tartu muusikapäevade ajal palju pakkumisi tulla pildistamiseks Vanemuise kontserdimaja ette paigaldatud skulptuuri kõrvale. Kitarrist, laulja ja helilooja sarnaneb kujuga siiski vaid veidi.



Kuju «Eesti muusikule» on tellitud ja loodud kõikide Eesti muusikute auks, kinnitasid nii skulptor Tiiu Kirsipuu kui ka pronksskulptuuri tellinud Tartu Üliõpilasmaja juhatuse liige Kulno Kungla.



«Tellija tahtis figuuri, mis kujutaks istuvat muusikut, kellel oleks jalgade vahel kitarrikohver, ja et kohvril oleksid kõik muusikapäevade logod,» ütles Kirsipuu. «Selleks, et anda mingit pidet näo tegemisel, pakkusid nad, et kuju võiks meenutada veidi noort Riho Sibulat. Aga ta ei ole kordagi poseerinud modelleerimisel, nii et see ei ole Riho Sibul.»



Muusikud istusid


Skulptuuri paiknemise koht on samuti Tartu Üliõpilasmaja kui Tartu muusikapäevade 30. aastapäeva peakorraldaja välja valitud. «Samas kohas istusid muusikud varem muusikapäevade ajal,» lisas Kirsipuu.


Muusikapäevade produtsent Kulno Kungla soovitas küsida küll ka teistelt korraldajatelt, nagu Erki Berends, Erik Sakkov, Riho Illak, Jaan Habicht ja Ilme Tiik, ent oli ise rahuloleva näoga. «Ma olin tänaseni näinud ainult plastiliinist kuju, inimsuuruses näen teda esimest korda ja olen väga rahul,» ütles Kungla.



Muusikapäevade kuraatori Ilme Tiigi jutu järgi oli alguses mõte panna skulptuur istuma kontserdimaja trepi otsa juurde näoga linna poole. Lõpliku otsuse langetamisel oli abiks muusikust Eesti Kontserdi direktori Aivar Mäe arvamus.



Eesti muusiku kuju kaalub umbes 250 kilo ja läks tellijale maksma 310 000 krooni.



Avamine 1. mail


Pidulik avamine on kavas 1. mail kell 14, otse enne Tartu muusikapäevade 30. aastapäeva esimest kontserti.



Tiiu Kirsipuu monumentaalskulptuuriloomingust on tartlaste ette varem jõudnud Johan Skytte monument Toomel (2007), Kivisilla makett Kaarsilla juures (2003), kahe Wilde kuju Vallikraavi tänava otsas (1999) ja «Tüdruk linnuga» Sõbramaja ees (1987, praegu botaanikaaias).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles