Mart Laidmets: kes tappis avatud ülikooli?

Mart Laidmets Foto: Sille Annuk

Suurim ja tegelikult ka ainus muudatus, mida kõrgharidusreform n-ö avatud ülikooli toob, on see, et vastuvõtul ei tohi rakendada madalaimat lävendit. Tegelikult pole sellist õppevormi nagu avatud ülikool kunagi riiklikult määratletud ega reguleeritud. Tartu Ülikoolis tähendab see osakoormusega või kaugõppes õppimist. Osakoormus tähendab õppekava täitmist 50–75 protsendi ulatuses.

Osakoormusega õppivatelt tudengitelt võib ülikool küsida raha ka järgmisel aastal. Samas kui osakoormusega õppima asunu täidab õppekavast enam kui 75 protsenti, liigub ta automaatselt n-ö tasuta õppesse, kus kehtivad hoopis teised reeglid.

Mõned ülikoolid nimetasid ja nimetavad avatud ülikooliks hoopis eksternatuuri, kus inimesed õpivad, olemata üliõpilased – nad täidavad semestris õppekavast vähem kui 50 protsenti. Seega on ülikooli enda valida, mida ta avatud ülikooliks nimetab. Oleks hea, kui ülikoolid segaduste vältimiseks mõiste sisus kokku lepiksid.

Kõik on üliõpilased

Uues kõrghariduse rahastamise süsteemis on silmas peetud ka paindlike õppevormide võimaldamist. Erinevalt varasemast on aga kõik üliõpilased ühtmoodi üliõpilased (ei ole sellist liigitust nagu riiklik koolitustellimus, riigieelarveväline, statsionaarne, kaugõpe või avatud ülikool), kes võetakse vastu ühesugustel tingimustel ja nad ise valivad, kas õppida täis- või osakoormusega.

Kõigil on samad vastuvõtutingimused. Jätkata ei tohi senist praktikat, et osa tudengeid võeti vastu rangete katsete, teine osa aga leebe vestluse alusel. Samuti peab lõppema praktika, kus lävend riikliku koolitustellimusega kohale oli väga kõrge, alumine latt aga kippus kaduma, kui inimene oli valmis diplomi eest maksma.

Samasuguse diplomi said need, kes pühendusid kolm aastat päevast päeva õppekava võimalikult heade tulemustega täitmisele, ja need, kes nelja aasta jooksul vaid kord kuus loengumaratonidel käisid.

Seega jääb alles võimalus õppida nii täis- ja osakoormusega kui ka eksternina. Küll aga ei saa end ülikooli sisse osta. Vastuvõtutingimused kehtestab ülikool ning nendes saab ja tuleb arvestada, et kandidaadid on erineva taustaga. Loomulikult on hea, kui õppetöös osalevad nii õppurite kui ka õppejõududena inimesed, kellel on kogemus töömaailmast käes.

Ka tulevikus jääb alles võimalus õppida töö kõrvalt, samuti soovi korral õppimise kõrvalt osakoormusega töötada. Eraldi tasub märkida, et osakoormusega töötamisel ei laiene tudengitele sotsiaalmaksu maksmise alampiir, vaid seda maksab tööandja tegeliku töökoormuse järgi.

Töö võib jääda

Nagu uuringud näitavad, suudavad võimekamad korraga tõesti nii töötada kui ka õppida. Samas pole ilmselt liiga palju sedavõrd võimekaid, kes suudaksid mõlemale täismahus pühenduda.

Pigem on samal ajal täiskohaga töötamise ja õppimise tagajärg olnud õpingute venimine, katkestamine või kohati küsitava väärtusega diplom.

Et saadaks täismahus õpingutele pühenduda, makstakse sügisest 75–220 euro suuruseid vajaduspõhiseid õppetoetusi. Lisanduvad stipendiumid edukamatele ning prioriteetsetel erialadel õppijatele. Loomulikult jääb alles võimalus võtta riikliku garantiiga õppelaenu ja eeldatavasti toetab õpingute edenemist ka perekond.

Riik on kõrgharidusreformi tehes arvestanud kogu senise tasulise õppe kadumisega. Praegu on selleks vajalik raha riigi eelarvestrateegias planeeritud aastateks 2013–2016 ja uute aastakäikude lisandudes lisandub igal aastal ka raha. Ülikoolide rahastamise kasv korvab tasu eest täiskoormusega õppivate tudengite kadumise.

Keelatud pole seda raha kasutada ka nädalavahetusel toimuvaks õppeks, kui see on vajalik ja õppejõud on selleks valmis. Samas on ülikoolil õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist neilt, kes ei soovi või ei suuda täita õppekava täies mahus, õpivad osakoormusega, osalevad õppetöös eksternina, täiendusõppe vormis või õpivad võõrkeelse õppekava järgi.

Seega on avatud ülikooli senisel kujul jätkamine või suuremate kvaliteedinõuete seadmine ikka ülikooli otsustada. Millisel kujul seda täpselt teha soovitakse, tuleb selgeks vaielda ülikooli sees. Riik on kehtestanud paremat kvaliteeti ja tulemuslikkust nõudvad reeglid ja andnud ka lisavahendid eesmärkide saavutamiseks. Samas tuleb ilmselt nii mõnelgi inimesel enne uute lahenduste leidmist oma mugavustsoonist väljuda.

Samal teemal: «Tasuta kõrgharidus ajab avatud ülikooli karile», TPM 4.2.