Päästjatele teeb muret kasvav tuleoht

Foto: Risto Mets

Lõuna-Eestis pole pärast lume sulamist õieti sademeid olnudki. Lisaks on juba ligi nädala kestnud kuivad, tuulised ja soojad ilmad. Kõik see on kaasa toonud

ulatusliku kulupõlengute laine, mis on päästjatele palju vaeva valmistanud ning väärtuslikku päästeressurssi kulutanud.

Väljasõite kulupõlengutele on Lõuna-Eesti kuues maakonnas kogunenud juba ligi 200. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel püsivad ka lähipäevadel kuivad ilmad ning tuleoht on äärmiselt suur, kinnitas Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik.

Väiksemgi hooletus lahtise tule kasutamisel põhjustab sageli ulatuslikke kulupõlenguid, mida on tugeva tuule puhul raske pidurdada. Paberkuiva kulu süütamiseks piisab väikesest sädemest, rääkimata hooletult visatud tikust või suitsukonist.

Tihti saavad kulupõlengud alguse tuleohutusnõudeid eiravalt süüdatud lõkkest. Säde on süütamisvõimeline veel 70 meetri kaugusel koldest.

«Sel kevadel on mitmel korral lõkkest süttinud kulust põlenud maha hooned. Neist kahel korral süttisid hooletu lõkke põletaja naabri kõrvalhooned. Elanikud peavad valvsad olema, et nende naabrid tuleohutusnõudeid järgivad, sest aed leeke ei peata,» sõnas Kiik.

Esimesel mail on inimestel ikka tavaks olnud tuld teha. Selle eel soovib päästeamet meenutada mõnd lihtsat reeglit ohutuks lõkke põletamiseks.

Niisiis tohib lõket teha vaid oma maavalduse piires, juhul, kui on tagatud ohutud vahemaad ehitistest ning metsast, hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.

Mingil juhul ei tohi põlevat jätta lõket järelvalveta. Lõkke tegijal peavad käeulatuses olema esmased kustutusvahendid (paar ämbrit veega, kustutusluud, pulberkustuti).

Kindlasti tuleks jälgida, et ilm oleks tuulevaikne ning et leegid asuksid mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud pinnasel, et tuli ei

leviks mööda rohtu edasi.

Oluline on enne lõkke süütamist veenduda, et tekkiv suits ei segaks liiklust ega kaaskodanikke. Võib juhtuda, et häiritud kaaskodanikud peavad lõket ohtlikuks ning teavitavad sellest häirekeskust ning päästekorraldaja saadab asjatult välja päästeautod.

Lõkke tegemisest ei ole tarvis teavitada häirekeskuse hädaabinumbril 112. Päästeala infotelefonile 1524 helistamine või päästeasutuse teavitamine ei anna õigust lõkke tegemisel eirata tuleohutusnõudeid.

Põletada ei tohi olmeprahti ning lõkkease tuleb pärast tule tegemist veega üle valada.

Reeglite rikkujaid karistavad menetlusinspektorid raskendatud asjaolude puhul trahviga isegi kuni 18000 krooni. Kulu- või metsapõlengu tekitaja peab lisaks trahvile tasuma ka keskkonnakahju.