Tartu Ülikooli kolledžid püüavad vee peal püsida

Narva kolledži direktor Katri Raik võtab avasüli vastu kõik täiendusõppijad, kellest paljud võivad tulevikus tulla Venemaalt.

FOTO: Toomas Huik

Tasuta kõrgharidus paneb ülikooli kolledžid olukorda, kus raha napib, ning kolledžid otsivad viise ellujäämiseks.

«Ma ei kujuta ette, kuidas hakkama saada alla viiesaja tudengiga,» märkis Narva kolledži direktor Katri Raik. Praegu õpib seal üle 700 tudengi, kuid üldise tudengite hulga vähenedes võib see arv kahaneda.

See aga omakorda tähendab sissetuleku vähenemist, seda nii tasuliste kui ka riigi rahastatud kohtade tõttu. Nimelt annab riik nüüd ülikoolidele summa, mille näiteks Tartu Ülikool jagab laiali vastavalt koolitusvõimsusele. Sisuliselt tähendab see, et ülikool paneb paika, kui palju teaduskond või kolledž võib tudengeid vastu võtta. Igale kolledžile antakse õpetamiseks ülempiirarvuga seotud rahasumma.   

TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe avaldas, et see neile ette seatud piirarv tähendab õpetamiseks umbkaudu kolmandiku võrra vähem raha, kui tuli siiani riigieelarvest ning avatud ülikooli tasudest. Pärnu kolledž elatus varem erakooliga sarnanevast mudelist: pere ja töö kõrvalt õppijad said käia tasulises õppes ja avatud ülikoolis kõrgharidust omandamas.

Nüüd tuleb aga vähemaga hakkama saada. Kokkuhoid on möödapääsmatu, kuid näiteks personalikuludelt seda Vallimäe teha ei kavatse. «Võin võtta mürki, et tean iga inimese puhul, kes palgal on, mida ja miks ta teeb,» ütles ta ning lisas, et koondamiseks ei lähe.

Eile olid kärajad ka Viljandi kultuurikolledžis, arutati, kuidas edasi minna. Kolledži direktor Anzori Barkalaja rääkis, et juba nädala eest vaadati üle juhtimisstruktuuri muudatused ja prioriteedid. Eile keskenduti kolledži struktuurile, sest Viljandis ühendatakse osa õppekavu ning mõni varem Viljandis õpetatud valdkond liidetakse nüüd Tartus tegutsevate instituutidega. Näiteks infohariduse osakond liitub õige pea ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudiga.

Katri Raik loodab aga, et Narva kolledžis tulevad puudu jäävate tudengite asemele täiendusõppijad. Kolledž plaanib hakata õppureid meelitama võimalusega õppida nii eesti kui ka vene keeles – see võiks olla iseäranis atraktiivne Peterburist ja Pihkvast pärit täiendusõppijaile.

Raik ei salga, et seni on olnud väga väike teadustööst tuleva raha osakaal, kuid tulevikus on plaanis sedagi parandada. Kolledž kutsub lähiajal külalisprofessoreid Peterburist ja Jyväskyläst.

«Peame laiendama uurimist, täienduskoolitusi – tegevusi, mille pealt saab lisaraha teenida,» rääkis Henn Vallimäe.

Üllatusena ei tulnud uus olukord ühelegi direktoritest. «Seda, mida teadis ülikool, teadsime ka meie, ainus tundmatu oli koolitusvõimsus ehk vastuvõtuarv,» sedastas Vallimäe. Ta näeb võimalust, et Pärnu kolledž eristub tulevikus teistest oma õppekavade poolest: turismindus, sotsiaaltöö korraldus ning ettevõtlus ja projektijuhtimine.

Vallimäe on murelik, kuna töö ja pere kõrvalt õppijad, kes õppisid varem kaugõppe vormis avatud ülikoolis, ei saa endisel moel osakoormusega koolis käia. Kui tahta aga avada tasuline ehk osakoormusega õpe, peab selleks ministeeriumilt eraldi loa saama. 


Kolledžid arvudes

• Eestis on ülikoolidel kaheksa regionaalset kolledžit.  

• Tartu Ülikoolil on kolm regionaalset kolledžit: Narva, Pärnu ja Viljandi; need on Eesti mõistes suured kolledžid.

• 2011. a õppis Narva kolledžis 742 tudengit, kellest avatud ülikoolis oli 271, Viljandi kultuurikolledžis 1053 üliõpilast (avatud ülikoolis 434) ja Pärnu kolledžis 947 tudengit (avatud ülikoolis 564). 

Tagasi üles