Loodusmuuseum saab uued rõdud

Järgmise aasta kevadel taasavatav Tartu Ülikooli loodusmuuseum peaks välja nägema umbes selline, nagu on kujutatud KOKO Arhitektide eskiisvaatel. Foto: Koko Arhitektid

Tartu Ülikooli Vanemuise tänava loodusmuuseumi ümberehitus on jõudmas poolele teele – lammutustöö on lõppenud ning kolmes suures näitusesaalis käib uute betoonist rõdude valamine.

Loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi sõnul on praegu majas käimas kaks suuremat ehitustööd. Üks on loodusmuuseumi ekspositsioonide ja õppekeskkonna uuendamine ning teine teaduskogude fondihoidlate remont. Viimane peaks lõppema juba kevadel, ekspositsioonisaali remont saab läbi tänavu juulis.

Ekspositsioonide uuendamine loob ajakohase õppekeskkonna muuseumi täiendus- ja huvihariduslikuks tegevuseks, fondihoidlate remont tagab aga teaduskogude säilimise ja kättesaadavuse teadlastele. Mõlemat projekti toetab Euroopa liit.

Kolm suurt saali

Muuseumi ekspositsioonide uuendus toob Mägi sõnul kaasa mitmeid muutusi. Näiteks varem eri korrustel asunud zooloogia- ja geoloogiamuuseum on tulevikus koos ning ekspositsiooni teemade ringi lisanduvad botaanika ja mükoloogia, samuti kooslused, ökoloogia ja inimtegevuse mõju loodusele.

Tulevane muuseum on jagatud kolmeks suureks plokiks ehk geoloogia, elurikkuse ja elumustrite saaliks. «Siia alla tuleb suur imetajate vitriin, üles tulevad linnud ja taimed,» selgitas Mägi ja osutas pooleliolevale rõdule.

Klaasseintega rõdud jooksevad tulevikus läbi kõigi kolme saali. Rõdud annavad muuseumile juurde ligi 400 ruutmeetrit ekspositsioonipinda. Rõdudele saab liftiga ja mööda treppe. Nii ehituslikult kui ka sisekujunduslikult on uue muuseumi projekteerinud arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid, kelle käe all valmis ka Tallinna lennusadam.

Töötav maja

Koos Mägiga uuendustööde hetkeseisust ülevaadet andnud Tartu Ehituse objektijuhi Rivo Teppo sõnul pole remont keeruline, kuid raske on see, et kõike tuleb teha töötavas majas. Otse muuseumiruumi seina taga on neljasajakohaline auditoorium, kus on endiselt üliõpilaste loengud, samuti käib maja laborites teadustöö.

«Kõik see müra ja tolm. Vibratsioon tuleb läbi kiviseinte jube hästi. Ja kui loeng on sees, tuleb meil vaiksemaks võtta. Kuna on hästi palju inimesi, siis ka arvamusi,» sõnas Teppo. Ta oli seisukohal, et majas tegutsevatele inimestele on remont isegi raskem kui ehitajatele. Näiteks muuseumiruumi esimese otsa lammutustööd tehtigi suuremalt jaolt õhtul kella kuuest alates.    

Omamoodi katsumus on ehitusfirmale ka saja-aastase tammeparketi taastamine ja uuesti maha panemine, sest parketiliiste on ligi paarkümmend tuhat. «Rahaliselt oleks kindlasti odavam uus põrand panna, aga väärtustame vana. Kindlasti saab sellest ilus asi,» lausus Teppo.   

Uus kontseptsioon

Peagi kuulutatakse välja muuseumi graafilise kujunduse ja multimeedia hanked ehk vitriinid, fotod, tekstid, ekraanid. Mägi sõnul oli legendaarne zooloogiamuuseum inimestele küll väga armsaks saanud, kuna seda on külastanud mitmed põlvkonnad, kuid ometi vajas see ajakohastamist.

Suured klaasvitriinid ei vastanud enam tänapäevastele ohutusnõuetele ja ka muuseumi vajadustele. Vanu vitriine polnud võimalik kasutada ka seepärast, et kogu muuseumi kontseptsioon on muutunud.

Uues kollektsioonis on umbes 7000 eksponaati, suurem osa neist oli väljas ka vanas muuseumis. Lisaks tuleb muuseumisse palju täiesti uusi eksponaate. Oma koha leiavad putukatuba, elusloomade nurk ja suured akvaariumid.

Senise statistika järgi käis muuseumis ja õppeklassides aastas 19 000 inimest. Tulevikus võiks see hulk Mägi sõnul veelgi kasvada. «Kindlasti see suureneb ning arvestame, et ka muuseumi lahtiolekuajad pikenevad ja õppekeskuse klassid uuenevad,» lausus Mägi.

Uuenenud muuseum avab uksed 2014. aasta aprillis. Ekspositsioonide ja õppekeskkonna uuendamine läheb maksma veidi üle 2 miljoni euro.